Redaktsioon: 17. oktoober 2011, kell 12:38 redigeeri Numbriga kärumees (arutelu \| kaastöö) 7490 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. oktoober 2011, kell 12:39 redigeeri eemalda Numbriga kärumees (arutelu \| kaastöö) 7490 muudatust →‎Mõisnikud Eesti ajaloos Uuem muudatus →
9. rida: Praeguste Eesti alade majandus tugines mõisadeks organiseeritud põllumajandusele pikka aega, ligikaudu 13.-15. sajandist 20. sajandi alguseni. Seepärast oli mõisnikel kui [[ühiskonnaklass]]il või sotsiaalsel grupil suur poliitiline mõjujõud. Mõisnikud kuulusid tavaliselt [[alamaadel\|alamaadli]] hulka. [[Eestimaa\|Eesti]]- ja [[Liivimaa]]l olid mõisnikud enamasti [[~~Baltisakslased\|baltisaksa~~baltisakslased]] ~~päritolu~~ ja kõnelesid saksa keelt; harvem võis nende seas leida [[Venelased\|venelasi]], [[Rootslased\|rootslasi]] jt. Tavapäraselt elasid mõisnikud suvel mõisas ja talvel linnas. Seepärast keskendus ajale sügisest kevadeni ka seltskondlik ja poliitiline tegevus, näiteks [[ball]]id ja [[rüütelkond]]ade [[Maapäev (rüütelkond)\|Maapäev]]ade istungid. Eesti aladel natsionaliseeriti mõisad pärast Vabadussõda ~~1918~~1919. aastal, jättes mõisnikele vaid [[mõisasüda]]med; konfiskeeritud mõisamaad jagati [[Vabadussõda\|Vabadussõja]] veteranidele, kes rajasid sinna [[asundustalu]]d. Sellega võeti mõisnikelt kui ühiskonnagrupilt ära majanduslik baas. Mõisnike tähtsus sõdadevahelises Eesti Vabariigis oli eelkõige ajalooline ja kultuuriline. Enamik ~~baltisaksa~~endistest mõisnikest lahkus Eestist [[Umsiedlung]]i ajal, müües oma varad suhteliselt odavalt. Tänapäeval nimetatakse mõisnikeks ka inimesi, kellele kuulub vaid ajalooline mõisasüda ja kes sageli majandavad kunagisse mõisa rajatud ettevõtteid, näiteks [[hotell]]e, [[restoran]]e ja [[spaa]]sid.

Mõisnik: erinevus redaktsioonide vahel