Afrikaani keel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Afrikaani keel''' ehk '''buuri keel''' ehk '''afrikaans''' on [[hollandi keel]]est [[17. sajand|17.]]–[[18. sajand]]il arenenud [[germaani keeled|germaani keel]].

 

 

Keel on levinud Lõuna-Aafrika Vabariigis ja [[Namiibia]]s. Lõuna-Aafrika Vabariigis on see 6,2 miljoni inimese emakeelena ning seda oskab seal veel 4 miljonit inimest. Afrikaani keel on seal emakeeleks umbes 60 protsendil sealsetest valgetest ([[afrikandrid|afrikandritele]]) ja umbes 85 protsendil sealsetest värvilistest. 2001. aastal oli afrikaanikeelseid elanikke Lõuna-Aafrika Vabariigis umbes 13,3%. Inglise keel on hakanud afrikaani keelt mitmest funktsioonist välja tõrjuma. Namiibias on kõnelejaid 146 000.

 

[[Kirjakeel]] kujunes välja [[1870. aastad|1870. aastatest]] kirjanike algatusel (seni oli kirjakeelena kasutusel olnud hollandi keel). Koolis võeti see kasutusele [[1914]].

 

Erinevalt hollandi keelest on afrikaani keeles ainult üks [[määrav artikkel]] ''[[:wikt:die|die]]''. [[Tegusõna]]l ei ole [[pöördelõpp]]e. [[Lihtminevik]]u vorm on ainult [[abitegusõna]]del, teiste tegusõnade puhul kasutatakse selle asemel [[täisminevik]]ku. [[Infinitiiv]]i moodustab [[verb]]i [[tüvi (keeleteadus)|tüvi]]. [[Mineviku kesksõna]] moodustamiseks lisatakse tüvele [[afiks]] [[:wikt:ge-|ge-]]. Näiteks 'kirjutama' on hollandi keeles ''[[:wikt:schrijven|schrijven]]'', afrikaani keeles ''[[:wikt:skryf|skryf]]''; 'ma kirjutan' hollandi keeles ''[[:wikt:ik|ik]]'' ''[[:wikt:schrijf|schrijf]]'', afrikaani keeles ''[[:wikt:ek|ek]]'' ''[[:wikt:skryf|skryf]]''; 'ma kirjutasin' [[täisminevik]]us hollandi keeles ''[[:wikt:ik|ik]]'' ''[[:wikt:heb|heb]]'' ''[[:wikt:geschreven|geschreven]]'', afrikaani keeles ''[[:wikt:ek|ek]]'' ''[[:wikt:het|het]]'' ''[[:wikt:geskryf|geskryf]]''. Tugevad kesksõnavormid on säilinud omadussõnadena.

 

On ka säilinud arhailisi jooni, mis on hollandi keeles kadunud.

 

Tuntumate afrikaanikeelsete kirjanike seas on [[André Brink]] ja [[Breyten Breytenbach]].