Evald Iljenkov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Ta oli [[marksistlik filosoofia|marksistlik filosoof]], kelle põhilised filosoofilised huvialad olid [[dialektiline loogika]] ja [[tunnetusteooria]]. Tema tähtsamad mõjutajad olid [[Karl Marx]]i kõrval [[Platon]], [[Benedictus Spinoza|Spinoza]], [[Immanuel Kant|Kant]], [[Georg Friedrich Wilhelm Hegel|Hegel]] ja [[Lev Võgotski]].
==
===Lapsepõlv ja noorpõlv===
Evald Iljenkovi isa oli kirjanik [[Vassili Iljenkov]]. Perekond kolis varsti pärast Evaldi sündi Smolenskist Moskvasse.
11. rida:
Aastal [[1950]] lõpetas ta [[Moskva Riikliku Ülikool]]i [[Moskva ülikooli Filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonna]] ning jäi marksistlik-leninliku filosoofia ajaloo kateedri juurde [[aspirantuur]]i. Aastal [[1953]] kaitses ta kandidaadiväitekirja "Некоторые вопросы материалистической диалектики в работе К. Маркса "К критике политической экономии"" ("Mõned [[materialistlik dialektika|materialistliku dialektika]] küsimused K. Marxi töös "[[Poliitilise ökonoomia kriitikast]]"". Sellest sai alguse dialektilise loogika uurimine [[marksistlik-leninlik filosoofia|marksistlik-leninlikus filosoofias]].
===Teesid filosoofia ainest===
Pärast väitekirja kaitsmist oli Iljenkov umbes kaks aastat Moskva ülikooli õppejõud. Aastal [[1955]]
Sellises Kantist ja Hegelist lähtuvas arusaamas nägid võimud ohtu [[stalinism|stalinlikult]] tõlgendatud [[marksism-leninism|marksistlik-leninlikule]] [[ideoloogia]]le. [[NLKP Keskkomitee]] komisjon kontrollis asjade seisu Moskva ülikooli filosoofiateaduskonnas ning mõistis Iljenkovi vaated hukka kui [[marksism]]i moonutuse. Iljemkov ja Korovikov olid sunnitud ülikoolist lahkuma, kuid tal õnnestus asuda tööle [[NSVL Teaduste Akadeemia Filosoofia Instituut]]i, kus ta töötas elu lõpuni.
===Vaimu kosmoloogia ja abstraktselt konkreetsele liikumine===
Alla 30 aasta vanusena lõpetas Iljenkov käsikirja "Космология духа" ("Vaimu kosmoloogia"), milles ta andis vastuse küsmusele, [[mõistusega olend]]ite eksisteerimise [[mõte|mõttest]] ja [[eesmärk|eesmärgist]] Universumis. Iljenkovi hüpoteesi kohaselt on emake loodus näinud ette, et mõistusega olendid peavad [[entroopia]]le vastu astuma ning teostama surevate maailmade naasmise "tuletaolisse" algseisundisse.
1950ndate keskel lõpetas Iljenkov ka suure raamatu abstraktselt konkreetsele liikumise kohta. Mõlemad raamatud ilmusid alles aastaid pärast autori surma. Raamat abstraktselt konkreetsele liikumise kohta ilmus siiski rohkem kui poole võrra kärbitud kujul [[1960]] muudetud pealkirja all "Диалектика абстрактного и конкретного в "Капитале" К. Маркса" ("Abstraktse ja konkreetse dialektika K. Marxi "Kapitalis"). Aastal [[1961]] ilmus see täies mahus [[itaalia keel]]es ning hiljem ka paljudes teistes keeltes.
Iljenkov arendas loogilist meetodit, mille kohaselt [[teooria|teoreetiline]] mõtlemine teeb läbi oma eseme kujunemise protsessi alates tema olemise kõige lihtsamast ja kõige [[abstraktsus|abstraktsemast]] vormist ning lõpetades tema kõige arenenumate ja [[konkreetsus|konkreetsemate]] [[vorm]]idega. Sellele ajaloolise protsessi energiaallikas on alati [[vastuolu]], mis peitub antud eseme substantsis. Ja igasugune uus konkreetne vorm, mille ese võtab, tekib selle vastuolu lahendamise [[vahend]]ina, vahetult tema substantsi [[vastandlikkus|vastandlike külgede]] ehk [[moment]]ide kokkupõrkepunktis. [[Tõde]] ei ole midagi muud kui (mitte ainult mõttes, vaid ka [[reaalsus]]es — asja enese poolt tema [[areng]]u käigus lahendatud vastuolu, ja dialektiline loogika on õpetus reaalsete vastuolude konkreetsest lahendamisest.
Iljenkov on mõjutanud muuhulgas [[Vassili Davõdov]]i filosoofiat.
| |||