Ungern-Sternbergi palee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Ungern–Sternbergi palee''' oli aastatel 1865–1868 krahv [[Ungern-Sternberg]]ile Tallinnas [[Toompea]]l ehitatud esindushoone ja linnaresidents. Hoone aadress on [[Kohtu tänav]] 6.
[[Pilt:Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG|thumb|250px|Ungern-Sternbergide palee Toompeal, praegune Eesti Teaduste Akadeemia maja (Kohtu tn 6, ehitatud 1865–1868, arhitekt [[Martin Gropius]])<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 20. mai 2009</small>]]
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG|thumb|250px|Ungern-Sternbergide palee Toompeal, praegune Eesti Teaduste Akadeemia maja (Kohtu tn 6, ehitatud 1865–1868, arhitekt [[Martin Gropius]])<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 20. mai 2009</small>]]
==Hoone omanikust==
'''Ungern–Sternbergi palee''' olion aastatel 1865–1868 krahv [[Ewald Ungern-Sternberg]]ile (1824–1899) Tallinnas [[Toompea]]l ehitatud esindushoone ja linnaresidents. Hoone aadress on [[Kohtu tänav]] 6.
Krahv Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg (1824–1899) oli [[Ungern-Sternberg]]i suguvõsa Hiiu-Suuremõisa (''Dagden-Grossenhof'') liinist, "Ungru krahvi" [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]i pojapoeg. Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg päris oma isalt - [[Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg]]ilt, Hiiu [[Kärdla kalevivabrik]]u asutajalt 11 mõisa, peamiselt [[Hiiumaa]]l, sealhulgas [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Soonlepa mõis|Soonlepa]], [[Harju mõis|Harju]], [[Kõpu mõis]]a, kuid krahvi peamiseks elupaigaks oli [[Elistvere mõis]].
 
Krahv Ewald Ungern-Sternberg oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]], [[Kärdla mõis|Kärdla]], [[Soonlepa mõis|Soonlepa]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Vilivalla mõis|Vilivalla]], [[Ungru mõis|Ungru]], [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], [[Lauka mõis|Lauka]] ja [[Reigi mõis|Reigi]] mõisnik ning lisaks oli tema abikaasa Adele (sünd. [[Stackelberg]]) [[Elistvere mõis]]a pärijanna.<ref name="Estland"/>
 
==Hoone ehitus==
Kohtu tänava ja [[Pikk jalg|Pika jala]] poolse [[nõlvak]]u vahel asuv hoone ehitati krahv [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-SternbergBerliin]]ile Berliinistist pärit arhitekt [[Martin Philipp Gropius]]e (1824–1880) kavandite kohaselt aastatel 1865–1868. Hoone krundi põhjaküljel asusid varem väike lagunenud elamu, kõrts ja kõrvalhooned.
 
Hoone planeering oli orienteeritud keskteljele, palee esindussaal, mis tavaliselt asus paleedes teisel korrusel, asub hoones aga vestibüüliga samal korrusel ning sellise siselahenduse tulemusena puudub palees tüüpiline toretsev esindustrepp.
15. rida:
 
==Eestimaa Provintsiaalmuuseum==
[[1899]]. aastal suri krahv Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg ning tema abikaasaleabikaasa - krahvinna Adele (Ada) Julie Euphrosinie Marie von [[Stackelberg]]ileAdelele jäänud maja omandas [[Eestimaa Rüütelkond]], kes loovutas selle [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]]ule (vahetusena ühingu [[Wismari tänav]]a krundi vastu). Eestimaa Kirjanduse Ühing avas hoones [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]]i.
 
Pidulik Provintsiaalmuuseumi ja ühtlasi kogu maja avamine toimus 3. detsembril 1911. aastal.
 
Hoones teostati enne avamist ümberehitused, mille käigus kohandati hoone keldriruumid [[raamatukogu]] tarbeks, ehitati uus kivitrepp hoone vasakusse tiiba ja hoonesse seati sisse elektrivalgustus ja [[keskküte]]. Ümberehitustööd projekteeris [[Eestimaa kubermanguinsener]] [[Erwin Bernhard]] ja ümberehituses osales ka osales [[Tallinna linnainsener]] [[Erich Jacoby]].
{{Vaata|Eestimaa Provintsiaalmuuseum}}
 
==Eesti NSV Teaduste Akadeemia==
28. rida ⟶ 27. rida:
*[[Karin Hallas-Murula]], Aadlipalee Toompeal, Teaduste Akadeemia Kirjastus 1994, ISBN: 9985500431
 
{{Viited|allikad=
{{JÄRJESTA:Ungern-Sternbergi palee}}
<ref name="Estland">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&fip=193.174.98.30&no=&seite=475 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland", Görlitz, 1930, Lk. 458]</ref>
}}
[[Kategooria:Toompea]]
[[Kategooria:Tallinna ehitised]]