Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:GoldenMedows.jpg|thumb|Rünkpilved]]
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektiivsete vertikaalse arenguga pilvede klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nad tekivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, mille tõttu said oma nime.
'''Rünkpilved'''
([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektiivsete vertikaalse arenguga pilvede klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nad tekivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, mille tõttu said oma nime.
 
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal on tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekivad väikesi [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust.