Erinevus lehekülje "Valge kääbus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Robot: ca:Nana blanca is a featured article)
[[Pilt:Size IK Peg.svg|thumb|320px|Võrdlus valge kääbuse [[IK Pegasi]] B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning [[Päike]]se (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K.]]
'''Valge kääbus''' (ka: ''valge kääbustäht'') on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure [[tihedus]]ega nn. surnud [[täht (astronoomia)|täht]], milles ei toimu enam [[termotuumareaktsioon]]e ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni [[mustMust kääbus|mustaks kääbuseks]].
 
Tüüpilise valge kääbuse [[mass]] on 60% [[Päike]]se massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad [[Maa (planeet)|Maa]] omadest. Suurema osa valgete kääbuste massid jäävad vahemikku 0,5...0,7 Päikese massi, kuid väike osa valgeid kääbuseid on massiga kuni 1,4 Päikese massi.
 
Kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud [[punanePunane hiid|punane hiidtäht]] heidab ära oma [[vesinik]]urikkad välimised kihid ning tekib [[planetaarudu]], jääb tähest järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata.
 
Piisavalt kaua jahtudes saab valgest kääbusest külm must kääbus. Arvatakse, et neid ei ole [[Universum]]i eluea jooksul jõudnud tekkida, sest jahtumiseks ei ole olnud piisavalt aega. Kõige vanemate ja jahedamate vaadeldud valgete kääbuste temperatuur on u. 4000 K.
 
Valged kääbused on üsna tavalised, moodustades 10% kõigist [[Galaktika]] tähtedest, kuid ükski valge kääbus pole [[paljas silm|palja silmaga]] nähtav.
5525

muudatust