Annihilatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AvicBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.5) (robot lisas: kk:Аннигиляция
Zosma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Annihilatsioon''' on [[osakestefüüsika]]s protsess, mille käigus [[elementaarosake]] põrkub oma [[antiosake]]sega. Osake ja antiosake hävivadkaovad ning nende asemele tekivad muudteised osakesed, mis kannavad ära annihileerumisel tekkiva [[energia]] ja [[moment|momendi]].
 
==Annihileerumise energia==
17. rida:
Annihileerumise tulemusena ei saa osake ja antiosake lihtsalt "kaduda". Tulenevalt [[energia jäävuse seadus]]est peab tekkima vähemalt üks osake, mis võtab enda kanda nii annihileerunud osakestel olnud, kui ka annihileerumise tulemusena tekkinud energia. Samuti ei tohi rikkuda [[momendi jäävuse seadus]]t ning seega peab annihilatsiooni tulemusena eralduvaid osakesi olema vähemalt kaks või rohkem.
 
Kuna kõik antiosakese [[kvantarv]]ud on sama suured kui osakesel, kuid vastupidise märgiga, siis annihileerumise tulemusena tekkinud osakesel peavad kõik kvantarvud olema nullidvõrdsed nulliga. Kõige levinum selline osake on [[footon]], mis on ka enamuse annihilatsiooniprotsesside lõpptulemus. Samas võib kui osakese ja antiosakese energia on piisavalt suur, siis võivad annihileerumise tulemusena tekkida ka suvalised muud osakesed, mille kõik kvantarvud on nullid. Tavaliselt on needtekkinud osakesed ebastabiilsed ning lagunevad kohe peale tekkimist lihtsamateks (madalama energiaga) osakesteks.
 
==Aine ja antiaine annihileerumine==
23. rida:
Ulmeraamatutes tihti kirjeldatud [[aine (füüsika)]] ja [[antiaine]] annihileerumine taandub tegelikult aine moodustanud elementaarosakeste annihileerumisele. Iga aine aatomi [[elektron]] annihileerub [[positron]]iga, [[prooton]] [[antiprooton]]iga ja [[neutron]] [[antineutron]]iga. Tulemusena tekib suur arv kõrge energiaga [[footon]]eid. Kuigi ulmekirjanduses kirjeldatakse seda kui "eredat valgussähvatust", siis tegelikkuses on tegemist pigem tugeva [[gammakiirgus]]ega.
 
Valguse kiirusele lähedaste kiirustega sõitva (hüpoteetilise) [[footonrakett]]i edasiviiv jõud pidi tulema aine ja antiaine annihilatsiooniprotsessist. Laeva sabas pidi olema suur peegel, mis annihileerumise tulemusena tekkivad footonid tagasi peegeldaspeegeldab ning selle tulemusena tekkinudtekkiva [[tõukejõud|tõukejõu]] laevale üle kandiskannab. Kuna footonid liiguvad valguse kiirusega, siis peaks olema teoreetiliselt võimalik nende abil kiirendada ka kosmoselaev valguse kiirusele lähedaste kiirusteni.
 
[[Kategooria:Osakestefüüsika]]