Annihilatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.5) (robot lisas: kk:Аннигиляция |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Annihilatsioon''' on [[osakestefüüsika]]s protsess, mille käigus [[elementaarosake]] põrkub oma [[antiosake]]sega. Osake ja antiosake
==Annihileerumise energia==
17. rida:
Annihileerumise tulemusena ei saa osake ja antiosake lihtsalt "kaduda". Tulenevalt [[energia jäävuse seadus]]est peab tekkima vähemalt üks osake, mis võtab enda kanda nii annihileerunud osakestel olnud, kui ka annihileerumise tulemusena tekkinud energia. Samuti ei tohi rikkuda [[momendi jäävuse seadus]]t ning seega peab annihilatsiooni tulemusena eralduvaid osakesi olema vähemalt kaks või rohkem.
Kuna kõik antiosakese [[kvantarv]]ud on sama suured kui osakesel, kuid vastupidise märgiga, siis annihileerumise tulemusena tekkinud osakesel peavad kõik kvantarvud olema
==Aine ja antiaine annihileerumine==
23. rida:
Ulmeraamatutes tihti kirjeldatud [[aine (füüsika)]] ja [[antiaine]] annihileerumine taandub tegelikult aine moodustanud elementaarosakeste annihileerumisele. Iga aine aatomi [[elektron]] annihileerub [[positron]]iga, [[prooton]] [[antiprooton]]iga ja [[neutron]] [[antineutron]]iga. Tulemusena tekib suur arv kõrge energiaga [[footon]]eid. Kuigi ulmekirjanduses kirjeldatakse seda kui "eredat valgussähvatust", siis tegelikkuses on tegemist pigem tugeva [[gammakiirgus]]ega.
Valguse kiirusele lähedaste kiirustega sõitva (hüpoteetilise) [[footonrakett]]i edasiviiv jõud pidi tulema aine ja antiaine annihilatsiooniprotsessist. Laeva sabas pidi olema suur peegel, mis annihileerumise tulemusena tekkivad footonid tagasi
[[Kategooria:Osakestefüüsika]]
|