Isotoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
Mingi [[keemiline element|keemilise elemendi]] '''isotoobid''' on selle [[aatom]]ite tüübid, mis erinevad üksteisest [[massiarv]]u (A) poolest. [[Järjenumber]] ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. Sõna "isotoop" tuleb [[vanakreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''isotopos'' 'samal kohal olev': isotoobid asuvad [[perioodilisustabel]]is ühel ja samal kohal.
 
==Nimetus==
Aatomi järjenumber vastab [[prooton]]ite arvule [[aatom]]is. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast [[neutron]]ite arvust [[aatomituum]]as. Isotoope määratletakse elemendi nimega, millele järgneb [[sidekriips]] ja [[nukleon]]ide (prootonite pluss neutronite) arvuga aatomituumas (näiteks [[raud]]-57, [[uraan]]-238, [[heelium]]-3). Sümbolkujul lisatakse elemendi [[keemiline sümbol|keemilise sümboli]] ette [[ülaindeksina]] nukleonide arv (näiteks <sup>57</sup>Fe, <sup>238</sup>U, <sup>3</sup>He).
Sõna "isotoop" tuleb [[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnadest ''ἴσος'' (''ísos'' 'sama') ja ''τόπος'' (''tópos'' 'koht'): isotoobid asuvad [[perioodilisustabel]]is ühel ja samal kohal. Sõna võttis algselt ingliskeelsena (''isotope'') kasutusele [[Frederick Soddy]] [[1914]]. aastal.
 
==Isotoopide tähistamine==
Erandeid sellisele tähistusele on kaks:
Aatomi järjenumber vastab [[prooton]]ite arvule [[aatom]]is. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast [[neutron]]ite arvust [[aatomituum]]as. Isotoope määratletaksetähistatakse elemendi nimega, millele järgneb [[sidekriips]] ja [[nukleon]]ide (prootonite pluss neutronite) arvugaarv aatomituumas (näiteks [[raud]]-57]], [[uraan]]-238]], [[heelium]]-3]]). Sümbolkujul lisatakse elemendi [[keemiline sümbol|keemilise sümboli]] ette [[ülaindeksina]] nukleonide arv (näiteks <sup>57</sup>Fe, <sup>238</sup>U, <sup>3</sup>He).
*[[Vesinik]]u isotoopidel on erinimetused: prootium (vesinik-1), deuteerium (vesinik-2) ja triitium (vesinik-3). Deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised sümbolid: D ja T; prootiumil erisümbolit pole.
*Radioaktiivsetes ridades olevatel isotoopidel on samuti erinimetused.
 
*[[Vesinik]]u isotoopidel on ka erinimetused: [[prootium]] (vesinik-1), [[deuteerium]] (vesinik-2) ja [[triitium]] (vesinik-3). Deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised sümbolid: D ja T; prootiumil erisümbolit pole.
Isotoopide keemilised omadused on sarnased, kuna [[elektronkate]]te ehitus on neil ühesugune. Isotoopide füüsikalised omadused on aga mõnevõrra erinevad, eriti väikese [[Järjenumber|järjenumbriga]] [[Keemiline element|elementidel]].
 
[[Radioaktiivne rida|Radioaktiivsetesse ridadesse]] kuuluvatel isotoopidel on ka erinimetused.
Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid ([[radioaktiivsus|radioaktiivseid]]) ning looduslikke ja tehislikke isotoope. Ebastabiilsed isotoobid püüdlevad stabiilsuse poole ja lagunevad aja jooksul mõneks stabiilsemaks elemendiks või isotoobiks.
 
==Keemiliste ja füüsikaliste omaduste võrdlus==
Looduses esinevad [[Keemiline element|elemendid]] enamasti isotoopide segudena. Tehislikult on [[tuumareaktsioon]]ide abil saadud peaaegu kõikide [[Keemiline element|elementide]] isotoope.
Isotoopide keemilised omadused on sarnased, sest[[elektronkate]]te ehitus on neil ühesugune.
 
Isotoopide keemilised omadused on sarnased, kuna [[elektronkate]]te ehitus on neil ühesugune. Isotoopide füüsikalised omadused on aga mõnevõrra erinevad, eriti väikese [[Järjenumber|järjenumbriga]] [[Keemiline element|elementidel]].
 
==Stabiilsed ja mittestabiilsed isotoobid==
Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid ([[radioaktiivsus|radioaktiivseid]]) ning looduslikke ja tehislikke isotoope. Ebastabiilsed isotoobid püüdlevad stabiilsuse poole ja lagunevad aja jooksul mõneks stabiilsemaks elemendiks või isotoobiks.
 
==Looduslikud ja tehislikud isotoobid==
Looduses esinevad [[Keemiline element|elemendid]] enamasti isotoopide segudena.
 
LoodusesEristatakse esinevadlooduslikke [[Keemilineja element|elemendid]]tehislikke enamasti isotoopide segudenaisotoope. Tehislikult on [[tuumareaktsioon]]ide abil saadud peaaegu kõikide [[Keemiline element|elementide]] isotoope.
 
[[Category:Tuumafüüsika]]