Thomas Cranmer: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Thomas Cranmer''' ([[2. juuli]] [[1489]] [[Aslockton]], [[Nottinghamshire]] – [[21. märts]] [[1556]] [[Oxford]]) oli [[inglise]] teoloog, vaimulik ja poliitik, esimene protestandist [[Canterbury peapiiskop]].
==Elukäik==
Cranmeri vanemad polnud kuigi rikkad ning et Thomas oli peres vanuselt teine poeg, siis valiti talle vaimuliku karjäär. Aastatel [[1503]]–[[1511]] õppis ta [[Cambridge'i ülikool]]i [[Jesus College]]'is loogikat, klassikalist kirjandust ja filosoofiat, saades bakalaureusekraadi. [[1515]]. aastal sai Cranmer ka magistrikraadi, uurides selleks peamiselt [[humanism|humanistide]] loomingut. Ülikooliaastatel tekkis Cranmeril tõsine huvi nii [[skolastika]] kui ka [[Rotterdami Erasmus]]e loomingu vastu. Ta jätkas oma tegevust Cambridge'i ülikoolis lektorina.▼
===Noorus, õpingud ja tegevus õppejõuna===
▲Cranmeri vanemad Thomas ja Agnes polnud kuigi rikkad ning et Thomas oli peres vanuselt teine poeg, siis valiti talle vaimuliku karjäär. Alghariduse sai ta ilmselt kohalikus algkoolis, kuid selle kohta kindel info puudub. Aastatel [[1503]]–[[1511]] õppis ta [[Cambridge'i ülikool]]i [[Jesus College]]'is loogikat, klassikalist kirjandust ja filosoofiat, saades bakalaureusekraadi. [[1515]]. aastal sai Cranmer ka magistrikraadi, uurides selleks peamiselt [[humanism|humanistide]] loomingut. Ülikooliaastatel tekkis Cranmeril tõsine huvi nii [[skolastika]] kui ka [[Rotterdami Erasmus]]e loomingu vastu. Ta jätkas oma tegevust Cambridge'i ülikoolis
Pärast magistrikraadi omandamist abiellus Cranmer
===Cranmer Henry VIII saadikuna===
[[1527]]. aastal osales Cranmer Inglismaa kantsleri, [[kardinal]] [[Thomas Wolsey]] väljavalituna Inglismaa saatkonnas [[Hispaania]]sse, samal aastal kohtus Cranmer ka esmakordselt kuningas [[Henry VIII]]-ga
Esialgu püüdis Henry VIII siiski veel saavutada nii paavsti kui ka keisri heakskiitu abielu tühistamisele
Cranmer naases Inglismaale 1530. aasta septembris ning sai peagi ülesandeks minna saadikuna keisri juurde. [[1531]]. aastal läkski Cranmer Saksamaale, kus ta lisaks keisrile kohtus ka mitmete protestantlike valitsejatega ning arutas ka Inglismaa kaubanduse soodustamist puudutavaid küsimusi. [[1532]]. aastal peatus Cranmer mõnda aega protestantlikus [[Nürnberg]]is, kus ta kohtas usureformaatori [[Andreas Osiander]]it, kes sai tema lähedaseks sõbraks. Tõenäoliselt kallutasid vestlused Osianderiga Cranmerit otsustavalt protestantluse poole. Samal aastal abiellus Cranmer hoolimata oma vaimulikuseisusest Osianderi naise nõo Margarethe Hetzeliga, kuid nende abielu jäi esialgu saladusse.
Keisri heakskiitu Henry VIII abielu tühistamiseks Cranmer aga ei saanud. 1532. aasta augustis suri Canterbury peapiiskop [[William Warham]] ja [[1. oktoober|1. oktoobril]] määras Henry VIII Cranmeri Canterbury peapiiskopiks, Inglismaa kõrgeimaks vaimulikuks. Tema määramise taga oli suures osas tõenäoliselt Anne Boleyni perekond, kes soovis sellega kindlustada kuninga abielu tühistamist ja uue sõlmimist. Seni vaid tagasihoidlikku kiriklikku karjääri teinud Cranmer ei soovinud esialgu ametikohta vastu võtta ja viivitas Inglismaale naasmisega. Kuid [[1533]]. aasta alguses oli tema peapiiskopiks nimetamisele saadud ka paavsti kinnitus (viimane ei soovinud pingelisi suhteid Inglismaaga veelgi negatiivsemaks muuta), misjärel Cranmer võttis ameti siiski vastu. Järgnevalt asus ta aktiivselt tegutsema kuninga abielu tühistamise nimel ja et Anne Boleyn oli jäänud rasedaks, oli sellega väga kiire. Sama aasta jaanuaris olid Henry ja Anne salaja abiellunud ning Cranmer sai sellest teada alles tagantjärele.
Pärast neid sündmusi tekkis Inglismaa ja Rooma vahel kirikulõhe, mida mitmed Inglismaa vaimulikud ja poliitikud oleks soovinud kaotada. Cranmer kaldus aga üha enam protestantlusesse ja aitas Henry VIII-l rajada eraldiseisvat kiriklikku organisatsiooni, [[anglikaani kirik]]ut (''Church of England''). See tekitas Inglismaa vaimulikkonnas, mis oli enamikus katoliiklik, tõsist vastuseisu, mis suudeti ületada tänu Henry VIII kantsleri [[Thomas Cromwell]]i tegevusele. Cranmeri usulised vaated osutusid siiski nii Henry kui mitmete tema kaaskondlaste jaoks liialt radikaalseteks ning [[1530. aastad|1530.]] ja [[1540. aastad|1540. aastatel]] oli Inglismaa usupoliitika muutlik, kõikudes radikaalsemast protestantismist peaaegu tagasi katoliikluseni. ▼
Aprillis kutsus Cranmer kokku Inglismaa olulisemad vaimulikud ning püüdis neid mõjutada abielu tühistamist toetama. Maikuus kuulutas ta välja kohtuprotsessi, kus tema kui Canterbury peapiiskop oli kõrgeim kohtumõistja. 23. mail kuulutas ta Catherine'i ja Henry abielu tühistatuks ning 28. mail kinnitas ta Anne'i ja Henry abielu. 1. juunil kroonis Cranmer Anne'i ka kuningannaks. 7. septembril sündis Anne'ile tütar [[Elizabeth I|Elizabeth]], kelle ristiisaks Cranmer sai sama aasta 10. septembril.
===Tegevus Henry VIII valitsusaja teisel poolel===
▲Pärast neid sündmusi tekkis Inglismaa ja Rooma vahel kirikulõhe, mida mitmed Inglismaa vaimulikud ja poliitikud oleks soovinud kaotada. Cranmer kaldus aga üha enam protestantlusesse ja aitas Henry VIII-l rajada eraldiseisvat kiriklikku organisatsiooni, [[anglikaani kirik]]ut (''Church of England''). See tekitas Inglismaa
Canterbury peapiiskopina ja Inglismaa kõrgeima vaimulikuna pidi Cranmer osalema aga Henry VIII abielupoliitikas. [[1536]]. aastal tühistas ta abielu Anne Boleyniga, ehkki ta püüdis kuningannat tulutult päästa hukkamisest (sarnaselt oli ta tulutult palunud ka katoliiklaste [[John Fisher]]i ja [[Thomas More]]'i ning Christchuchi munkade elude eest). [[1540]]. aastal tühistas ta koos Stephen Gardineriga kuninga ja [[Kleve Anna]] abielu ning [[1541]]. aastal teatas Cranmer kuningale tema viienda naise [[Katherine Howard]]i kahtlasest minevikust, mis peagi maksis viimasele elu.
Cranmeril oli mõistagi oluline roll kirikuelu kujundamisel. [[1538]]. aastal andis ta välja käsu, et igas kirikus pidi olema rahvakeelne [[Piibel]] ning ta tegeles ka uue kirikukorralduse ja liturgia väljatöötamisega. Tema selgelt protestantlikud vaated osutusid siiski nii Henry VIII kui mitmete tema kaaskondlaste jaoks liialt radikaalseteks. Kuningas jäi pigem katoliiklike traditsioonide toetajaks ja kuni kuninga surmani ([[1547]]) ei saanud Cranmer oma radikaalsemaid mõtteid kirjasõnas avaldada. [[1540]]. aasta järel, mil anti välja "Kuus artiklit", mis kindlustasid katoliiklike traditsioonide jätkumise ja protestantliku liikumise mahasurumise, muutus õhustik Cranmerile üha vaenulikumaks. Samas teda ka ei represseeritud, ehkki mitmed konservatiivsed kuninga lähikondlased (näiteks piiskopid Gardiner ja [[Edmund Bonner]]) seda nõudsid.
===Tegevus Edward VI valitsusajal===
[[Pilt:Thomas Cranmer.png|thumb|Cranmer vanemas eas]]
===Vangistus ja hukkamine===
[[1553]]. aastal, kui Edward VI suri, püüdis Cranmer koos teiste protestantidega toetada valitsejannana [[Jane Grey]]'d, kelle oli Edward VI oma surivoodil enda järglaseks määranud. Kuid et Henry VIII ja Catherine'i katoliikliku tütre [[Mary I|Mary]] toetus osutus nii rahva kui ka ülikkonna seas valdavaks, siis protestantide plaan ebaõnnestus, Cranmer oli aga üks väheseid, kes Jane'ile kuni tema 9-päevase valitsusaja lõpuni ustavaks jäi.
Cranmer vangistati 1553. aasta septembris ja teda kuulati korduvalt üle. Mary katoliiklastest kaaskond süüdistas Cranmerit ketserluses ja riigireetmises. Esialgu peeti Cranmeri üle kohut vaimulikus kohtus ning [[1555]]. aasta lõpus ekskommunitseeris paavst Cranmeri ning tagandas ta Caatnerbury peapiiskopi kohalt. [[1556]]. aasta 14. veebruaril anti ta edasiseks kohtumõistmiseks üle ilmalikele võimudele.
Pärast [[1558]]. aastat, mil troonile tõusis Elizabeth I, tõusid Cranmeri seisukohad ja kirjatööd taas au sisse ning tema algatatud tegevussuunda anglikaani kirikus jätkati.▼
Mary kaaskond soovis reformatsiooni kahjustamiseks saavutada võimalikult paljude silmapaistvate protestantide tagasipöördumise katoliiklusesse ja seda nõuti ka Cranmerilt. 1555. ja 1556. aastal tunnistaski Cranmer mitmel korral toonaste Inglismaa katoliiklike võimude õigsust ja legitiimsust, kuid Mary I otsustas ta sellest hoolimata ketserina tuleriidal põletada. Enne oma hukkamist kinnitas Cranmer aga oma protestantlikke veendumusi ja võttis oma varasemad sõnad, mis toetasid katoliiklust, tagasi. Seetõttu loetakse teda anglikaani kiriku ja protestantide poolt [[märter|märtriks]]. Cranmer põletati tuleriidal 21. märtsil 1556.
▲Pärast [[1558]]. aastat, mil troonile tõusis Elizabeth I, tõusid Cranmeri seisukohad ja kirjatööd taas au sisse ning tema algatatud tegevussuunda anglikaani kirikus jätkati. Enamik anglikaani kiriku liturgilistest normidest pärinevad Cranmerilt.
==Välislingid==
34. rida ⟶ 52. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1489]]
[[Kategooria:Surnud 1556]]
{{Link FA|en}}▼
▲{{Link FA|en}}
[[ar:توماس كرانمر]]
[[id:Thomas Cranmer]]
| |||