Tugev vastastikmõju: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: oc:Força nucleara fòrta
Zosma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida:
Üksikud kvargid ja gluuonid on ainsad elementaarosakesed, millel on värvilaeng ja mis osalevad tugevas vastasmõjus. Kui kvargid on ühendatud suuremateks osakesteks ([[prooton]], [[neutron]], [[meson]]), siis nende värvilaengud taandavad üksteist ning nende kombinatsioonist tekkinud osake ise otseselt tugevas vastasmõjus ei osale. [[Tuumajõud]] tekivad tänu üksikute [[nukleon]]ide värvuspolaarsusele (analoogiliselt muidu elektriliselt neutraalsete [[aatom]]ite vahel tekkiva tõmbejõuga ([[van der Waalsi jõud]]).
 
Tugev vastasmõju on tõeliselt tugev. Kahe kvargi vaheline kooshoidev [[jõud]] on suurusjärgus 100 [[njuuton]]it{{lisa viide}}.
 
Erinevalt elektromagnetilisest vastasmõjust ei kahane tugev vastasmõju kvarkidevahelise kauguse kasvades, vaid jääb konstantseks. Seetõttu on teatavast kaugusest alates energeetiliselt kasulikum tõmmata [[vaakum]]ist välja uus kvargi-antikvargi paar, mis moodustavad lahknevate kvarkidega uued värvusneutraalsed kooslused. Seetõttu ei ole võimalik vaba kvargi olemasolu ning kõik eksisteerivad kvargid on seotud [[hadron]]iteks.