Redaktsioon: 13. oktoober 2011, kell 15:38 redigeeri Ebatasaja (arutelu \| kaastöö) 14 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. oktoober 2011, kell 15:40 redigeeri eemalda Ebatasaja (arutelu \| kaastöö) 14 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
15. rida: [[1496]]. aastal mainiti dokumentides esmakordselt [[Koluvere mõis]]a. Saare-Lääne piiskopkonna siseses võimuvõitluses vallutas koadjuutor [[Wilhelm von Hohenzollern\|Wilhelm]] [[1532]]. aastal Koluvere. Piiskop [[Reinhold von Buxhövden]] sai linnuse tagasi [[1534]]. aastal ja elas siin kuni surmani [[2. mai]]l [[1557]]. Lossi seinal võib näha tema raidkivist vappi kujutist. ~~Peale~~Pärast Reinholdi surma läks Koluvere linnus piiskop [[Johann V von Münchhausen]]i ja tema venna stiftifoogt [[Christoph von Münchhausen]]i valdusse. Vennad müüsid piiskopkonna koos linnustega Taani kuningale, kes andis selle [[1560]] aastal ~~selle~~ oma vennale hertsog [[Magnus]]ele ~~andis~~. 1560. aastal üritasid linnust vallutada ka eesti talupojad nn [[Koluvere ülestõus]]u käigus, kuid linnus jääb vallutamata. Alanud [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] ajal vallutasid Koluvere linnuse [[1564]]. aastal rootslased, [[Henrik Klasson Horn]]i juhtimisel. [[23. jaanuar]]il [[1573]] toimus linnuse lähedal [[Koluvere lahing]] rootsi palgasõdurite (mõisameeste) ja [[Moskva Suurvürstiriik\|Moskva Suurvürstiriigi]] vägede vahel. Koluvere jääb rootslastele, kuid kuna palgasõduritel oli palk saamata loovutatakse Koluvere koos [[Haapsalu linnus\|Haapsalu]] ja [[Lihula linnus]]tega ning nende juurde kuuluva maaga palgasõduritele palga katteks kuni palga saabumiseni. [[1575]] aasta algul võeti linnused pikkade läbirääkimiste tulemusel Taani kuninga esindaja [[Claus von Ungern]]i poolt üle.

Koluvere piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel