90377 Sedna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
5. rida:
2011. aasta seisuga oli Sedna [[Päike]]sest umbes kolm korda kaugemal kui Neptuun. Sedna [[orbiit]] on enamasti Päikesest veelgi kaugemal, selle [[apogee]] asub hinnanguliselt 960 [[aü]] kaugusel, millega ta kuulub [[Päikesesüsteem]]i kõige kaugemate taevakehade hulka (v.a pikaperioodilised [[komeet|komeedid]]).
 
Sednat peetakse suure tõenäosusega [[kääbusplaneet|kääbusplaneediks]], kuigi Rahvusvaheline Astronoomiaühing ei ole teda sellisena tunnustanud. Kuigi Sedna läbimõõt moodustab ligiumbes kaks kolmandikku [[Pluuto]] läbimõõdust, onkuid väga suure kauguse tõttu Päikesest on väga raske määrata tema kuju ja seeläbi tõestada [[hüdrostaatiline tasakaal|hüdrostaatilist tasakaalu]] olemasolu. [[Spektroskoopia]] abil on näha, et Sedna pind on sarnane teiste Neptuuni-taguste taevakehadega, koosnedes peamiselt [[vesi|vee]], [[metaan]]i ja [[lämmastik]]u jääst koos [[toliin]]iga. Taevakeha pind on tugevalt punane.
 
Sednal on erakordselt pikk ja väljavenitatud orbiit, mille läbimine võtab aega ligi 11 400 aastat, Maale lähim orbiidi punkt ([[perigee]]) asub 76 aü kaugusel.