Erinevus lehekülje "Kalle Väisälä" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[1919]]. a. [[september|septembris]] valiti Kalle Väisälä [[Tartu Ülikool]]i matemaatikaprofessori kohale. Kirjas ülikooli kuraatorile märkis ta, et võiks esialgu lugeda loenguid saksa keeles ning avaldas lootust lugeda loenguid eesti keeles, mida ta hakkaski tegema [[1920]]. aasta alguses. [[Tartu Ülikool]]is luges ta mitmeid distsipliine nagu [[Kõrgem algebra|kõrgemat algebra]]t, [[funktsiooniteooria]]t, valitud peatükke uuemast funktsiooniteooriast ja analüütilisest arvuteooriast, elliptilisi funktsioone, diferentsiaalvõrrandeid, elementaarmatemaatikat kõrgemast vaatekohast, aga ka [[esperanto keel]]t. Tema juhendamisel kirjutasid [[Albert Borkvell]] ja [[Hilda Laidoner]] aastal [[1922]] esimesed eestikeelsed magistriväitekirjad matemaatika alal.
 
Aastal [[1922]] kutsuti Kalle Väisälä aastal [[1920]] asutatud [[Turu Ülikool]]i professoriks. Turus oli ta aastatel [[1922]]–[[1926]] ka üliõpilaskonna inspektor, aastatel [[1930]]–[[1938]] ülikooli valitsuse liige, olles aastatel [[1934]]–[[1938]] ka ülikooli prorektor. Aastal [[1924]] valiti ta [[Soome Teaduste Akadeemia]] liikmeks. Aastal [[1939]] siirdub ta [[Helsingi]]sse, kus tegutseb aastatel [[1939]]–[[1957]] [[Helsingi Ülikool]]is dotsendina ning aastatel [[1939]]–[[1960]] [[Helsingi Tehnikakõrgkool]]is professorina.
 
{{pooleli}}
Kalle Väisälä on kirjutanud rea soomekeelseid matemaatikaõpikuid nii kesk- kui ka kõrgkoolidele.
 
== Isiklikku ==
Tema vend [[Vilho Väisälä]] oli meteoroloog, vend [[Yrjö Väisälä]] oli geodeet ja astronoom.
 
== Kirjandus ==
* Matemaatika ja kaasaeg XV. Tartu 1968. Olaf Prinits, Enn Tamme. Kalle Väisälä ja Tartu Ülikool.
 
{{JÄRJESTA:Väisälä, Kalle}}
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Soome matemaatikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1893]]
[[Kategooria:Surnud 1968]]
41 552

muudatust