Avalik arutelu: erinevus redaktsioonide vahel

Avalikud arutelud on kohustuslikud:

* [[ruumiline planeerimine|ruumiliste planeeringute]] koostamisel ja menetlemisel,

* [[arengukava]]de ja planeeringute keskkonnamõju strateegiliselstrateegilise hindamise ([[KSH]]) koostamisel,

* loataotluste ja [[projekt]]ide keskkonnamõju hindamise (KMH) koostamisel, jm. sellistel juhtudel.

Avalikustamise eesmärk on tagada ühiskonna liikmete võimalus kaitsta oma huve ja olla teadlik planeeringu, aegukava, keskkonnamõju hinnangu sisust või riigis kehtivast õiguslikust korrast vms.

RuumilisedPlaneerimisseaduse järgi on ruumilised planeeringud, mille puhul tuleb korraldada avalikke arutelusid on planeerimisseaduse järgi:

* [[üleriigiline planeering]];

* [[maakonnaplaneering]];

* [[üldplaneering]];

Planeeringute avalikke arutelusid on kahte liiki.: Ühed on planeeringu lähtekohtade tutvustamiseks ja planeeringu sisu väljatöötamisel aktiivselt osalemiseks. Teised viiakse läbi peale vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku lõppu ja seal arutatakse peamiselt avaliku väljapaneku aegseid märkuseid. Neil reeglina uusi ettepanekuid enam vastu ei võeta.

Üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringu avalike arutelusid korraldab riik. Üld- ja detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab avalikke arutelusid kohalik omavalitsus. Üldplaneeringu koostamisel on arutelud alati kohustuslikud. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate väljapanekute ja avalike arutelude vajaduse määrab kohalik omavalitsus. <ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13203168 Planeerimisseadus]</ref>. Nendel aruteludel võib teha ettepanekuid lahenduse muutmiseks või esitada vastuväiteid. Teised viiakse läbi peale planeeringu avaliku väljapaneku lõppu ja seal arutatakse peamiselt avaliku väljapaneku aegseid märkuseid. Neil reeglina uusi ettepanekuid enam vastu ei võeta.