Elizabeth I: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 62.65.214.164 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi ArthurBot.
1. rida:
[[Pilt:Elizabeth1England.jpg|tthumb|Elizabeth I]]
'''Elizabeth I''' ([[7. september]] [[1533]], [[Greenwich]] – [[24. märts]] [[1603]], [[Richmond (London)|Richmond]] [[London]]i lähedaiigikslähedal) oli [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Iirimaa kuningriik|Iirimaa]] viimane [[Tudorid|Tudorite]] soost monarh, kuninganna 17. novembrist [[1558]] surmani 1603. aastal. Teda on nimetatud ka '''neitsikuningannaks''' ('''The Virgin Queen'''), sest ta ei abiellunud kunagi. Elizabeth I oli kuningas [[Henry VIII]] ja [[Anne Boleyn]]i tütar ning [[Mary I (Inglismaa)|Mary I]] ja [[Edward VI]] poolõde. Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja [[anglikaani kirik]].
 
Elizabethi hüüdnimede seas olid ka '''Gloriana''' ja '''Hea Kuninganna Bess'''. Ta oli Tudorite dünastia viies ja viimane valitseja. Kuna ta oli Henry VIII tütar, sündis ta printsessina, ent tema ema Anne Boleyn hukati kaks ja pool aastat pärast tema sündi ning Elizabeth kuulutati vallaslapseks. Tema poolvend [[Edward VI]] pärandas krooni leedi [[Jane Grey]]le, jättes õed pärilusjärjekorrast välja. Tema testament jäeti siiski kõrvale, Jane Grey hukati ning 1558. aastal astus Elizabeth troonile katoliikliku [[Mary I]] järel, kelle valitsusajal oli ta ligi aasta vältel vangistatud, kahtlustatuna [[Protestantism|protestantlike]] mässajate toetamises.
6. rida:
Elizabeth asus valitsema heade nõuannete toel,<ref>"Ma tahan lasta kõiki oma tegusid suunata headel nõuannetel." Elizabethi esimene kõne kuningannana [[Hatfield House]]'is, 20. novembril 1558. Loades, 35</ref> ja ta sõltus suuresti oma nõunikest, keda juhtis [[William Cecil, 1. parun Burghley|William Cecil, parun Burghley]]. Üks tema esimesi tegusid kuningannana oli toetada Inglise protestantliku kiriku rajamist, mille [[Anglikaani kiriku pea|kirikupeaks]] ta sai. [[Elizabethi kirikukokkulepe]] püsis kogu tema valitsusaja ning sellest kujunes tänapäevane [[anglikaani kirik]]. Oodati, et Elizabeth abielluks, kuid vaatamata parlamendi korduvatele palvetele ning arvukatele kosimiskatsetele seda ei juhtunud. Selle põhjuste üle on palju vaieldud. Vanemaks kasvades sai Elizabeth oma neitsilikkuse poolest kuulsaks ning tema ümber kujunes kultus, mis leidis väljenduse tollases kunstis ja kirjanduses.
 
Valitsemises oli Elizabeth mõõdukam kui ta isa ja õed-vennad.<ref name=starkey5>Starkey, 5.</ref> Üks tema motosid oli "''video et taceo''" ("ma näen ega ütle midagi").<ref>Neale, 386.</ref> See strateegia, mida tema nõunikud kannatamatusega jälgisid, päästis ta mitmest halvast poliitilisest ja abielulisest liidust. Ehkki Elizabeth oli välispoliitikas ettevaatlik ning toetas vaid pooleldi rida ebaefektiivseid, halvasti varustatud sõjaretki Hollandisse, Prantsusmaale ja Iirimaale, sidus Hispaania [[Võitmatu Armaada]] purustamine [[1588]]. aastal tema nime igaveseks võiduga, mida sageli peetakse üheks suuremaks Inglismaa ajaloos. 20 valastuvalitsusaasta jooksul ülistati teda kui [[kuldajastu]] valitsejat ning see kujutelm püsib [[inglased|inglaste]] seas tänini.
 
Elizabethi valitsusaega nimetatakse [[Elizabethi ajastu]]ks. Eelkõige tuntakse seda [[Inglise renessanssteater|Inglise draama]] poolest, mille kuulsaimad esindajad on William Shakespeare ja [[Christopher Marlowe]], ning Inglise meresõitjate poolest, keda esindab näiteks [[Francis Drake]]. Mõned ajaloolased on oma hinnangutes siiski vaoshoitumad, kujutades Elizabethi äkilise<ref>[[Henri IV]] usuvahetuskriisi ajal 1593. aastal anus Prantsuse saadik [[William Cecil, 1. parun Burghley|Burghley't]]: "Kaitske mind oma tarkusega selle suure printsessi raevu eest; sest elava Jumala nimel, kui ma näen tema viha kellegi vastu, soovin ma, et oleksin Kalkuttas, peljates tema viha nagu surma ennast.". [[John Lothrop Motley]] "History of the United Netherlands", 1590-99.</ref> ja mõnikord otsustusvõimetu valitsejana,<ref>Somerset, 729.</ref> kel oli rohkem õnne kui ta väärinuks. Valitsusaja lõpupoole kahandas rida majanduslikke ja sõjalisi probleeme tema populaarsust, kuni paljud ta alamad tundsid ta surmast kergendust. Elizabethi tunnustatakse karismaatilise esineja ning kangekaelse ellujääjana ajal, mil valitsus oli kokku varisemas ning naabermaade monarhid seisid silmitsi sisepoliitiliste probleemidega, mis seadsid ohtu nende troonid. Nii juhtus Elizabethi rivaali, Šotimaa kuninganna [[Mary, Šotimaa kuninganna|Maryga]], kelle ta lasi [[1568]]. aastal vangistada ning [[1587]]. aastal hukata. Pärast Elizabethi venna ja õe lühikesi valitsusaegu pakkus tema 44 aastat kestnud valitsus kuningriigile teretulnud stabiilsust ning aitas luua rahvuslikku identiteeti.<ref name=starkey5>Starkey, 5.</ref>