Erinevus lehekülje "Suure-Lähtru mõis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (+pilt)
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Suure-Lähtru mõisa peahoone.jpg|pisi|300px|Mõisa peahoone]]
'''Suure-Lähtru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Groß-Lechtigall'') asub [[Läänemaa]]l, [[Martna vald|Martna vallasvalla]], [[Suure-Lähtru]] külas.
 
== Ajalugu ==
[[1560]]. aastal läänistati seni [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskop]]ile kuulunud Suure-Lähtru mõisa maad [[Egert von AlenileAlen]]ile. Seejärel, [[Rootsi]] kuninga [[Karl IX]] ajal, olid Suure-Lähtru peremeesteks mõnda aega ka Hans [[Richter ja Berendt Sharenberg. [[1590]]. aastal sai Suure-Lähtru isandaks [[krimmitatarlased|krimmitatariRichter]] päritolu endine vene bojaar Menšik (ka Menštšik, Menšok) Baranoff. Lõplikult jõudsid Baranoffid paberimajanduseja [[Stockholm]]isBerendt korda ajada siiski alles [[1624Sharenberg]].<ref aastaks.name="Neuschäffer">Hubertus Baranoffide ajajärk Suure-Lähtrus kestis [[1836]]. aastaniNeuschäffer, milSchlösser Detloffund ChristophHerenhäuser vonin BaranoffEstland müüsISBN mõisa3-8042-0624-7 HeinrichPlön vonHerstellung: Strykile,Westholsteinische kesVerlagsanstalt selleBoyens [[1856]].& aastal omakorda müüs Thomas von RammileCo. Mõisa viimaseks omanikuks enne [[1919]]. aasta maareformi oli Theodor Boustedt. Seejärel oli mõisahoones kohalik kool, kuni1993 kohalik</ref> kolhoos, mis hiljem ühendati Martna sovhoosiga, hoone üle võttis.
 
Mõisa praegune peahoone ehitati aastatel [[1775]]–[[1778]] Karl Gustav von Baranoffi poolt pulmakingituseks tema vanimale pojale Christoph Heinrichile ja selles on säilinud vanu põrandaid, uksi ja stukki. Hoone ehteks on kaunis [[Barokk|barokne]] trepp, mille poste ilustavad [[rokokoo]]-stiilis nikerdused.
[[1590]]. aastal sai Suure-Lähtru isandaks [[krimmitatarlased|krimmitatari]] päritolu endine vene [[bojaar]] [[Menšik Baranoff|Menšik (ka Menštšik, Menšok) Baranoff]]. Lõplikult jõudsid [[Baranoff]]id paberimajanduse [[Stockholm]]is korda ajada siiski alles [[1624]]. aastaks.<ref name="Neuschäffer"/>
Alates [[1996]]. aastast kuulub Suure-Lähtru mõis suursaadik [[Mart Helme]]le, kes kasutab häärberit elupaigana. Omanik on hoones läbi viinud ulatusliku renoveerimise ja avanud uksed ka külastajatele. <ref>Hubertus Neuschäffer, Schlösser und Herenhäuser in Estland ISBN 3-8042-0624-7 Plön Herstellung: Westholsteinische Verlagsanstalt Boyens & Co., 1993 </ref>
 
Baranoffide ajajärk Suure-Lähtrus kestis [[1836]]. aastani, mil [[Detloff Christoph von Baranoff]] müüs mõisa [[Heinrich von Stryk]]ile, kes selle [[1856]]. aastal omakorda müüs [[Thomas von Ramm]]ile. Mõisa viimane omanik enne [[1919]]. aasta [[maareform]]i oli [[Theodor Boustedt]].<ref name="Neuschäffer"/>
 
Seejärel oli mõisahoones kohalik kool, kuni kohalik kolhoos, mis hiljem ühendati Martna sovhoosiga, hoone üle võttis.<ref name="Neuschäffer"/>
 
Mõisa praegune peahoone ehitatiehitas aastatel [[1775]]–[[1778]] [[Karl Gustav von Baranoffi pooltBaranoff]] pulmakingituseks tema vanimale pojale [[Christoph Heinrich von Baranoff|Christoph Heinrichile]] ja selles on säilinud vanu põrandaid, uksi ja stukki. HooneHoonet ehteks on kaunisehib [[Barokk|barokne]] trepp, mille poste ilustavad [[rokokoo]]-stiilis nikerdused.<ref name="Neuschäffer"/>
 
Alates [[1996]]. aastast kuulub Suure-Lähtru mõis suursaadik [[Mart Helme]]le, kes kasutab häärberit elupaigana. Omanik on hoones läbi viinud ulatusliku renoveerimise ja avanud uksed ka külastajatele. <ref>Hubertus name="Neuschäffer, Schlösser und Herenhäuser in Estland ISBN 3-8042-0624-7 Plön Herstellung: Westholsteinische Verlagsanstalt Boyens & Co., 1993 <"/ref>
 
== Viited ==
Anonüümne kasutaja