Suure-Lähtru mõis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Suure-Lähtru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Groß-Lechtigall'') asub [[Läänemaa]]l, [[Martna vald|Martna vallasvalla]], [[Suure-Lähtru]] külas.

[[1560]]. aastal läänistati seni [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskop]]ile kuulunud Suure-Lähtru mõisa maad [[Egert von AlenileAlen]]ile. Seejärel, [[Rootsi]] kuninga [[Karl IX]] ajal, olid Suure-Lähtru peremeesteks mõnda aega ka Hans [[Richter Sharenberg|Richter]] ja [[Berendt Sharenberg]].<ref name="Neuschäffer">Hubertus Neuschäffer, Schlösser und Herenhäuser in Estland ISBN 3-8042-0624-7 Plön Herstellung: Westholsteinische Verlagsanstalt Boyens & Co., 1993 </ref>

[[1590]]. aastal sai Suure-Lähtru isandaks [[krimmitatarlased|krimmitatari]] päritolu endine vene [[bojaar]] [[Menšik Baranoff|Menšik (ka Menštšik, Menšok) Baranoff]]. Lõplikult jõudsid Baranoffid[[Baranoff]]id paberimajanduse [[Stockholm]]is korda ajada siiski alles [[1624]]. aastaks.<ref name="Neuschäffer"/>

Baranoffide ajajärk Suure-Lähtrus kestis [[1836]]. aastani, mil [[Detloff Christoph von Baranoff]] müüs mõisa [[Heinrich von StrykileStryk]]ile, kes selle [[1856]]. aastal omakorda müüs [[Thomas von RammileRamm]]ile. Mõisa viimaseksviimane omanikuksomanik enne [[1919]]. aasta maareformi[[maareform]]i oli [[Theodor Boustedt]].<ref name="Neuschäffer"/>

Seejärel oli mõisahoones kohalik kool, kuni kohalik kolhoos, mis hiljem ühendati Martna sovhoosiga, hoone üle võttis.<ref name="Neuschäffer"/>

Mõisa praegune peahoone ehitatiehitas aastatel [[1775]]–[[1778]] [[Karl Gustav von Baranoffi pooltBaranoff]] pulmakingituseks tema vanimale pojale [[Christoph Heinrich von Baranoff|Christoph Heinrichile]] ja selles on säilinud vanu põrandaid, uksi ja stukki. HooneHoonet ehteks on kaunisehib [[Barokk|barokne]] trepp, mille poste ilustavad [[rokokoo]]-stiilis nikerdused.<ref name="Neuschäffer"/>