Rapla–Virtsu raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 90.191.51.169 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andrus Kallastu. |
|||
7. rida:
[[Pilt:Rapla-Virtsu railway construction in Rapla 1928.jpg|pisi|250px|Raudtee ehituse algus Raplas 1928. aastal]]
[[Pilt:Vigala station 1930.jpg|pisi|250px|Vigala jaamahoone ehitus 1930. aastal]]
Ajakirjanduses ilmusid teated Hermeti–Virtsu raudtee rajamise plaanist [[1917]] (Hermeti/Härmeti jaama nimi muudeti Raplaks [[1922]]). Esialgne siht märgiti [[1925]], lõplik [[25. juuni]]st [[10. august]]ini [[1928]]. Esialgse sihi vastu olid [[Rumba küla|Rumba]] küla elanikud, mistõttu sihti veidi muudeti. 1928 kaaluti ka 116 kilomeetri pikkust varianti [[Kohila]]st Virtsusse, mis oleks [[Tallinn]]–Virtsu liini pikkust vähendanud
[[25. mai]]l 1928 võttis [[Riigikogu]] vastu Raudteevõrgu arendamise seaduse. Selle järgi pidi raudteed ehitama vastavalt kergetüübiliste kitsarööpmeliste raudteede tehnilistele tingimistele. Ehituskuludeks arvestati 2,959 miljonit [[Eesti kroon|krooni]], veerevkoosseisu soetamiseks 1,385 miljonit krooni ning raudtee tegevuskapitaliks 158 000 krooni.<ref name="raudteed"/>
Raudtee rajamist alustati 1928. Ehitust juhatati viiest jaoskonnast: Rapla, Märjamaa, Vigala, Lihula, Virtsu. [[Muldkeha]] ja [[sild]]asid rajanud ettevõtjate vahel jagati raudtee kolme ossa: Raplast 18. kilomeetripunktini, 18. kilomeetripunktist 58. kilomeetripunktini ja 58. kilomeetripunktist Virtsuni. Maad [[võõrandamine|võõrandati]] 24 meetri laiuse ribana, laiema muldkeha puhul ning jaamade juures suuremas ulatuses. [[Mets]]a ja [[võsa]] hakati kogu tee ulatuses raiuma oktoobris 1928. Saadud materjal töötati ümber palkideks, [[liiper|liipriteks]], samuti tarbe- ja küttepuudeks
[[Mullatööd]] ja sildade rajamine kulgesid plaanipäraselt ja said enamasti valmis 1930. aasta sügisel, välja arvatud [[Konuvere raudteesild|Konuvere]] ja [[Rumba raudteesild]]ade juures, kuhu tuli kõrgete raudteetammide jaoks kaugelt mulda viia.<ref name="raudteed"/> Teetammi täitematerjali tuli kohati ka kaugemalt kohale vedada, selleks tuli ehitada eraldi raudteeharud<ref name="velise">{{netiviide | URL = http://www.velise.ee/artiklid/78.html| Pealkiri = "Oodatud päev"| Väljaanne = www.velise.ee| Kasutatud = 25.01.2011| Keel = }}</ref>. Kogu mullatööde maht oli hinnanguliselt 613 000 kantmeetrit. Virtsu juures [[Rame laht|Rame lahel]] müüriti 500 meetri pikkuselt tammi äärde kokku 13 600 kantmeetri jagu kive. Tammil tehti mullatöid 2900 kantmeetri jagu. Kivid, [[kruus]] ja [[liiv]] saadi enamasti tööde piirkonnast, Vigala ja Rumba piirkonnas oli raskusi kivide ja korraliku ehitusliiva leidmisega, need veeti kohale kaugemalt. Sillad ning truubid rajati kivimüüritusega, [[betoon]]ist ja [[raudbetoon]]ist kandeosadega.<ref name="raudteed"/>
| |||