Erinevus lehekülje "Joakim Puhk" redaktsioonide vahel

Joakim Puhki isa [[Jaak Johann Puhk]] oli [[1881]]. aastal asutanud perefirma, mis [[1914]]. aastal sai nimeks [[J. [[Puhk & Pojad]]. [[1917]]. aastal alustas Puhk äritegevust Eestis. Lisaks kaasomaniku staatusele perefirmas, koos isa ja venna [[Voldemar Puhk]]iga oli Joakim Puhk veel masinaehituse vabriku [[Ilmarine AS|Ilmarine]] direktor.

Puhk oli aastatel 1921-271927 Leedu [[aukonsul]] Tallinnas, aastast 1927 Soome au-kindralkonsul Eestis, aastast 1931 [[konsulaarkorpus]]e vanem, võttis osa [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] tööst.

== Tegevus Rahvusvahelise Olümpiakomitees ==

Pärast [[Friedrich Akel]]i kõrvalejäämist ROK-ist[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] tegevusest [[1932]]. aastal, eriti aga [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpia]] ettevalmistuste kerkis päevakorda vajadus ROK-i oma liikme järele. Puhki kandidatuur esitati 1936. aasta jaanuaris kõigepealt EOK-[[Eesti Olümpiakomitee]]le. Sealning seal leidis ta kandidatuur üksmeelse toetuse. [[Soome Olümpiakomitee|Soome]] ja [[Rootsi Olümpiakomitee|Rootsi]] [[olümpiakomitee]]de soovitusel esitati Joakim Puhk ROK-i liikmekandidaadiks. Hääletamine ROK-is andis taas üksmeelse heakskiidu. Joakim Puhk on seni viimane eestlane, kes kuulus [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] valitud seltskonda ning oli seda kuni surmani [[1942]]. aastal.

Eesti edu [[Berliin]]is ja Joakim Puhki teened leidsid ka rahvusvahelist märkimist samal 1936. aastal, mil teda autasustati [[1936. aasta suveolümpiamängud|Saksamaa olümpiaaumärgiga]].