Keemia ajalugu Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Eellugu==

::Aasta-aastalt kasvasid põlevkivi kaevandamine, töötlemine ja sellega seotud uuringud ning spetsialistide õpetamine. Olulisematest suundadest arenesid veel [[fosfaadid|fosfaatide]] keemia ja tehnoloogia, [[tuhk]]ade kasutuse uurimine, [[polükondensatsioon]][[liim]]ide loomine, [[biotehnoloogia|biotehnoloogilised]] ([[ensüüm|ensümoloogia]]) meetodid, [[pooljuht]]ide tehnoloogia jpm.

**[[TTÜ keemiainstituut]].<ref>[http://www.chem.ttu.ee/instituudist/ajalugu_2_ee TTÜ keemiainstituut]</ref> Eesti taasiseseisvumisega 1991 kaasnenud muudatused tingisid ka Tallinna Tehnikaülikooli ümberorienteerimise väikeriigi vajadustele ja võimalustele. 1992 moodustati keemiainstituut keemiateaduskonna raames tollaste kateedrite ja laboratooriumide reorganiseerimise teel, kusjuures siia koondati keemia alusvaldkondade õpetamine.

*[[Eesti Teaduste Akadeemia]] (TA) asutati 1938. aastal, kuid järjepidevat tegutsemist loetakse alates 1946. aastast. ENSV TA alluvusse kuulus rida uurimisinstituute. Mitmetes instituutides oli vastavalt vajadustele rohkem või vähem ka keemiat ja arendati analüütilist aparatuuri, näiteks Eksperimentaalbioloogia Instituut, Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo, [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]].

**TA [[Keemia Instituut]] (eksisteeris 1947–2002).<ref>[http://www.chem.ttu.ee/teenused/TA_KI_ee Keemia Instituudi ajalugu]</ref> Sõjajärgses Eesti NSV-s loodi 1947. aastal ENSV TA alluvuses rakenduskeemia uurimisasutusena Keemia Instituut tol ajal põhiliselt Eesti põlevkivi ümbertöötlemise, tehnoloogia ja energeetika arendamiseks. Hiljem uurimistemaatika laienes mitmetesse teistesse valdkondadesse: füüsikaline keemia, instrumentaalanalüüs, orgaaniline süntees, matemaatiline modelleerimine, bioorgaaniline keemia, keskkonnakeemia jm.