Konrad Adenaueri Fond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Konrad-Adenauer-Stiftung.png‎|pisi|Konrad Adenaueri Fondi Logo]]
[[Pilt:Bundesarchiv B 145 Bild-F078072-0004, Konrad Adenauer.jpg|pisi| [[Konrad Adenauer]] (1952)]]
'''Konrad Adenaueri Fond''' on [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Saksamaa Kristlik Demokraatlikule Liidule]] (CDU) lähedalseisev fond, mille esimees on kunagine [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] president [[Hans-Gert Pöttering]] (praegune Euroopa Parlamendi liige).
 
== Areng ja tegevusalad ==
[[Pilt:Bundesarchiv B 145 Bild-F078072-0004, Konrad Adenauer.jpg|pisi| [[Konrad Adenauer]] (1952)]]
[[Pilt:Konrad-Adenauer-Stiftung Ostseite.jpg|pisi|Sankt Augustini peakorter]]
[[Pilt:Schlosswendgräben.jpg|thumb|Wendgräbeni lossi õppekeskus]]
[[Pilt:Schloss Eichholz Parkseite.jpg|pisi|Eichholzi lossi õppekeskus]]
[[Pilt:Konrad-Adenauer-Stiftung, Berlin.jpg|pisi|Fondi akadeemia Berliinis.]]
'''Konrad Adenaueri Fond''' on [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Saksamaa Kristlik Demokraatlikule Liidule]] (CDU) lähedalseisevlähedane fond, mille esimees on kunagine [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] president [[Hans-Gert Pöttering]] (praegune Euroopa Parlamendi liige).
Kristlikule ning demokraatlikule kasvatustööle suunatud ühing loodi 1955. aastal [[Bruno Heck]]i poolt ning alates 1964. aastast kannab see Saksamaa Liitvabariigi esimese kantsleri, [[Konrad Adenauer]]i, nime. Nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil seisab Konrad-Adenaueri Fond kodanikuhariduse ning Euroopa ühtsuse edendamise eest. Samuti edendatakse kunsti ja kultuuri, toetatakse andekaid üliõpilasi ning doktorante stipendiumitega ning uuritakse ning dokumenteeritakse kristlik-demokraatliku liikumise ajaloolist arengut. Nii nagu kõik parteilähedased fondid püüab ka Konrad Adenaueri Fond mõttekojana tegutsedes oma erakonna arvamusi ning veendumusi ühiskonda edasi kanda.
 
Fondi esimees on kunagine [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] president, praegune Euroopa Parlamendi liige [[Hans-Gert Pöttering]]. Lisaks on fondil 24 liikmest koosnev juhatus ja 24-liikmeline [[revisjonikomisjon]]. Fondil on 55 liiget, kellest enamik on KDL-i praegused või endised poliitikud.
 
== Areng ja tegevusalad ==
 
Kristlikule ja demokraatlikule kasvatustööle suunatud ühingu asutas [[20. detsember|20. detsembril]] [[1955]] [[Bruno Heck]] ja alates [[1964]] kannab see [[Saksamaa]] esimese kantsleri [[Konrad Adenauer]]i nime.
 
Kristlikule ning demokraatlikule kasvatustööle suunatud ühing loodi 1955. aastal [[Bruno Heck]]i poolt ning alates 1964. aastast kannab see Saksamaa Liitvabariigi esimese kantsleri, [[Konrad Adenauer]]i, nime. Nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil seisab Konrad-Adenaueri Fond kodanikuhariduse ningja [[Euroopa]] ühtsuse edendamise eest. Samuti edendatakse kunsti[[kunst]]i ja kultuuri[[kultuur]]i, toetatakse andekaid üliõpilasi ningja doktorante[[doktorant]]e stipendiumitega[[stipendium]]idega ning uuritakse ningja dokumenteeritakse kristlik-demokraatliku liikumise ajaloolist arengutajalugu. Nii nagunäiteks avaldas Adenaueri fond koos Bertelsmanni Fondi, Turumajanduse Fondi ja Friedrich Naumanni Fondiga uurimuse "Hariduspoliitika föderaalsüsteemis ja rahvusvahelistes mõjudes". Nagu kõik parteilähedased fondid, püüab ka Konrad Adenaueri Fond mõttekojana tegutsedes oma erakonna arvamusi ningja veendumusi ühiskonda edasi kanda.
 
Nagu teisigi Saksamaa poliitilisi organisatsioone, rahastatakse ka Konrad Adenaueri Fondi põhiliselt riigi ja liidumaade hallatavatest [[fond]]idest. Näiteks 2009 oli fondi eelarve maht 120 miljonit [[euro]]t, millest 96,8% tuleb avalikest fondidest ning üksnes 0,5% erafondidest ja [[annetus]]test.
 
Konrad Adenaueri Fond on [[Saksamaa Euroopa Liikumine|Saksamaa Euroopa Liikumise]] liige, samuti turuvabadusele suunatud [[Stokholmi Võrgustik]]u liige. Ta teeb koostööd ka paljude teiste fondide ja mõttekodadega. Ta on koostanud partnerluse ühisdeklaratsiooni Friedrich Eberti Fondi, Friedrich Naumanni Fondi, [[Baier]]is tegutseva Hans Seideli Fondi ja Heinrich Bölli Fondiga. [[Schleswig-Holstein]]is täidab Adenaueri fondi ülesandeid Hermann Ehleri Fond.
 
== Konrad Adenaueri Fondi asutused ==
 
BonniLisaks [[Bonn]]i lähedal asuvaasuvale peakorteri kõrvalpeakorterile kuuluvad Fondi alla kafondile kaks õppekeskust [[Eichholz]]i lossis [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal ningja [[Wendgräben]]i lossis [[Sachsen-Anhalt]]i liidumaal., Lisaks nendele kasamuti 16 regionaalsetpiirkondlikku haridusasutust, akadeemia Berliinis ning kaja rahvusvaheline konverentsikeskus[[konverents]]ikeskus Põhja-Itaalias[[Itaalia]]s.
 
Fondile kuulub [[Berliin]]is akadeemia, mis korraldab [[sümpoosium]]e, konverentse, kokkusaamisi ja [[näitus]]i, et analüüsida avalikke sotsiaalseid ja poliitilisi nähtusi.
 
[http://www.kas.de/wf/de/42.7/ Kristlik-demokraatliku Poliitika Arhiiv] avab ning avastabuurib kristliku demokraatia ajalugu Saksamaal ningja mujal Euroopas, omades ulatuslikke kirjaliku ja kaasaegse meedia materjali ning umbes {{kas|157 00}} eksemplariga raamatukogu<ref>[http://www.kas.de/wf/de/42.7/ Kristlik-demokraatliku Poliitika Arhiiv]</ref>.
 
Rahvusvahelise koostöö osakond tegeleb rahvusvahelise poliitikaga, osaledes rohkem kui 200 projektis umbes 120 riigis.
 
Poliitika- ja konsultatsiooniosakond tegutseb fondi mõttekojana.
 
Kodanikuhariduse osakond püüab muuta kehtivat olukorda ning kutsub kodanikke üles osalema niisuguse ühiskonna ülesehitamises, kus vabadus ja rahu oleksid enesestmõistetavad ja igaühele kättesaadavad.
 
Lisaks kuuluvad Fondifondi ka talendikateandekate isikute toetuseks ette nähtud stipendiumiprogrammid üliõpilastele (<ref>[http://www.kas.de/wf/de/42.34/ Deutsche Studentenförderung])</ref>, magistrantidele (<ref>[http://www.kas.de/wf/de/42.36/ Graduiertenförderung]),</ref> ja välismaalastele (<ref>[http://www.kas.de/wf/de/42.37/ Ausländerförderung])</ref> ning samuti ka ajakirjanike akadeemia (<ref>[http://www.kas.de/wf/de/42.35/ Journalisten-Akademie])</ref>. Korraga toetatatakse umbes 2000 inimest.
== Asutused ==
Bonni lähedal asuva peakorteri kõrval kuuluvad Fondi alla ka kaks õppekeskust [[Eichholz]]i lossis [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal ning [[Wendgräben]]i lossis [[Sachsen-Anhalt]]i liidumaal. Lisaks nendele ka 16 regionaalset haridusasutust, akadeemia Berliinis ning ka rahvusvaheline konverentsikeskus Põhja-Itaalias.
[http://www.kas.de/wf/de/42.7/ Kristlik-demokraatliku Poliitika Arhiiv] avab ning avastab kristliku demokraatia ajalugu Saksamaal ning Euroopas, omades ulatuslikke kirjaliku ja kaasaegse meedia materjali ning umbes 157 00 eksemplariga raamatukogu.
Lisaks kuuluvad Fondi ka talendikate isikute toetuseks ette nähtud stipendiumiprogrammid üliõpilastele ([http://www.kas.de/wf/de/42.34/ Deutsche Studentenförderung]), magistrantidele ([http://www.kas.de/wf/de/42.36/ Graduiertenförderung]), välismaalastele ([http://www.kas.de/wf/de/42.37/ Ausländerförderung]) ning samuti ka ajakirjanike akadeemia ([http://www.kas.de/wf/de/42.35/ Journalisten-Akademie]).
 
== Rahvusvaheline tegevus ==
Välismaal omab Konrad Adenaueri Fond 67 bürood ning edendab 120 riigis koostöös poliitiliselt lähedaste parteide ning organisatsioonidega ligi 200 projekti loosungi all „Aidates inimestel ennast aidata.“ Partnerid hõlmavad endas kristlik-demokraatlikke või paremliberaalseid parteisid. Eestis on Konrad Adenaueri Fond aktiivne alates 1993. aastast ja teeb koostööd [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] (IRL) ning nende [http://www.irl.ee/et/Inimesed-ja-organisatsioon/Koolituskeskus-Pro-Patria Pro Patria koolituskeskusega].
 
Välismaal on Konrad Adenaueri Fondil 67 bürood. Fond edendab koos poliitiliselt lähedaste parteide ja organisatsioonidega ligi 200 projekti 120 riigis loosungi all „Aidates inimestel ennast aidata“. Partneriteks on kristlik-demokraatlikud ja paremliberaalsed parteid.
== Publikatsioonid==
 
Eestis tegutseb Konrad Adenaueri Fond alates [[1993]] ning töötab koos [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ja nende Pro Patria koolituskeskusega<ref>[http://www.irl.ee/et/Inimesed-ja-organisatsioon/Koolituskeskus-Pro-Patria Pro Patria koolituskeskusega]</ref>.
== Tuntumad stipendiumite saajad Eestist ==
 
== AsutusedViited ==
* [[Madis Ernits]], Riigikogu kantselei nõunik
{{Viited}}
* [[Indrek Kiverik]], doktorant
* [[Mati Maksing]], advokaat
* [[Ave Mattheus]], õppejõud
* [[Lauri Mälksoo]], õigusteadlane
* [[Gaabriel Tavits]], õigusteadlane
* [[Katrin Tamm]], Euroopa Komisjoni ametnik
* [[Jane Õispuu]], Euroopa Komisjoni ametnik
 
== Välislingid ==