Redaktsioon: 4. oktoober 2011, kell 18:25 redigeeri 80.235.61.157 (arutelu) →‎Eesti vanasõnad ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. oktoober 2011, kell 18:46 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust P Tühistati kasutaja 80.235.61.157 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi CocuBot. Uuem muudatus →
5. rida: Eesti vanasõnade kohta on otsesed andmed hilised ([[16. sajand\|16.]]–[[17. sajand\|17.]] sajandist alates), mistõttu ei saa kuigi hästi jälgida nende teket ja arengut. Rahvaluuletekstide kõrvutamisel sugulasrahvaste omadega võib siiski aru saada, et mõne üldläänemeresoomelise vanasõna vanus ulatub vähemalt läänemeresoome ühisaega. Ent [[Anton thor Helle]] vanasõnaüleskirjutuste ([[1732]]) ja [[1900. aastad\|1900. aastate]] vanasõnade võrdlemisel on näha, et sajandi jooksul kaob käibelt kolmandik vanasõnu. See-eest lisandub pidevalt uusi ütlusi. Kõige varasem teadaolev üleskirjutus eesti vanasõnadest pärineb ~~vvvvvvvvvvvvvvvvvv~~ [[1587]]. aastast [[Hiiumaa]]lt, kus arvekirjade kirjutaja Lorenz Becker on muu hulgas üles kirjutanud kaks eestikeelset lauset: "Kuy Taivas koitap / si Tallopoick hobosett jotap" ja "Arro, Rickus / Ikapeevf Remus", millest viimasel on olemas ka otsene saksa paralleel. Eesti vanasõnad lähtuvad põhiliselt tolleaegse talupoja seisukohast. Pikad orjusesajandid on vanasõnadesse tugeva jälje jätnud. Hinnatakse töökust, julgust, headust, ausust ja teisi positiivseid omadusi, kuid rohkemgi veel alandlikkust, kannatlikkust, vastupidamist, piskuga leppimist, tasa ja targu toimimist, ettevaatlikkust. Elu mitmepalgelisus ning vastuolud tingivad suuresti ka asjaolu, et võib kergesti leida vastukäivaid eesti vanasõnu ("Pikad juuksed, lühike aru" ja "Pikad juuksed, pikk aru").

Vanasõna: erinevus redaktsioonide vahel