Mansid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{allikad}}
[[Pilt:IstSib008 1.jpg|pisi|Vogulid maksavad andamit [[Jermak Timofejevitš]]ile]]
'''Mansid''' (vanem venepärane nimetus ''vogulid'', [[vene keel]]es ''вогулы'') kuuluvad riiklikult tunnustatud [[Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste nimekiri|Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste]] hulka. Nad elavad [[Venemaa]]l [[Handi-Mansimaa]]l ja [[Jekaterinburgi oblast]]is. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on [[handi keel|handi]] ja [[mansi keel]] [[ametlik keel|ametlikud keeled]] [[vene keel]]e kõrval.{{lisa viide}}
8. rida ⟶ 9. rida:
==Ajalugu==
 
Algselt elasid mansid [[UraalUural]]ideite läänenõlvadel, aga [[11. sajand|11.]]–[[14. sajand]]il tõrjusid [[komid]] ja [[venelased]] nad itta, teisele poole UraaleUuraleid.
 
Mansid on olnud Vene võimu all alates [[16. sajand]]ist, mil [[Jermak Timofejevitš]] tõi suurema osa [[Lääne-Siber]]ist Vene kontrolli alla. Juba [[17. sajand]]il ületas venelaste arv nende kodumaal manside eneste arvu. [[18. sajand]]il mansid ristiusustati, aga see jäi suuresti formaalseks.
 
Et mansid on olnud Vene ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] võimust tugevamini mõjutatud kui nende põhjanaabrid [[handid]], on nad viimastest rohkem [[venelased|venelaste]] sekka assimileerunud. 60% neist kasutab omavahelises suhtlises [[vene keel]]t.
 
Siiski on nende arv järjest kasvanud: kui mansisid oli 1926. aasta rahvaloenduse järgi 5754, siis 1959. aastal 6318, 1989. aastal 8279 ja 2002. aastal 11 432.
 
[[Nafta]]maardlate kasutuselevõtt Handi-Mansimaal 1960ndatel tõi kaasa suurima siserände laine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Selle tagajärjel jäi hantide ja manside osatähtsus väikeseks ning nad moodustavad tänapäeval pisut rohkem kui ühe protsendi ringkonna rahvaarvust.
 
==Kirjandus==