Erinevus lehekülje "Kopter" redaktsioonide vahel

Lisatud 3579 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (Robot: ar:مروحية is a featured article)
[[Pilt:Hélitreuillage cropped.jpg|200px|right|thumbpisi|Eurokopter Delfiin päästetöödel]]
'''Kopter''' (varem '''helikopter''', [[kreeka keel]]es ἕλιξ 'keere, spiraal' + πτερόν 'tiib') on [[õhk|õhust]] raskem [[õhusõiduk]], mis kasutab [[tõstejõud|tõste-]] ja [[veojõud|veojõu]] tekitamiseks vähemalt üht rõhttasandilähedases asendis pöörlevat [[tiivik]]ut.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 136</ref>
[[Image:Sw-4.jpg |thumb|''Kopter [[PZL SW-4]] ([[PZL-Świdnik]], [[Poola]])'']]
[[Image:Bell 407 (D-HBEN).jpg|thumb|''Kopter Bell 407'']]
 
Tiiviku koosseisus on pöörlevate [[laba]]dega [[rootor]].
'''Kopter''' (varem '''helikopter''') on [[õhusõiduk]], mis kasutab [[tõstejõud|tõstejõu]] tekitamiseks horisontaalselt pöörlevaid [[laba]]sid ([[rootor]]it) ning on võimeline õhku tõusma ning maanduma vertikaalselt, samuti "rippuma õhus" ühe koha peal.
 
Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Omakorda ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva [[tüürpropeller]]iga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kui kopteril on kaks tiivikut, siis võivad need asuda teineteise taga, kõrval või kohal. Viimast olukorda nimetatakse tandemtiivikuks. Lisaks võivad kopteri tiivikud olla lõikuvate [[telg]]edega.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Esimene kopterilaadse masina visand omistatakse [[Leonardo da Vinci]]le. Esimese töötava kopteri ehitas [[1939]] [[Igor Sikorsky]].
 
Kopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, kasutades lennuliikluseks kohandamata, sealhulgas looduslikke maandumisplatse, samuti "rippuda õhus" ühe koha peal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal seisval kopteril puudub. Kõik see lubab kopterit peale transpordi kasutada ehitutel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (sealhulgas [[dessant]]ides ja [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonides)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
== Välislingid ==
{{commons|Category:Helicopters}}
 
Kopteri kiirus on kuni 400 km/h, lennukaugus kuni 2000 km ja [[kandevõime]] kuni 40 t.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
== Ajalugu ==
 
Esimesed teated vertikaalset õhkutõusu kasutavate seadmete kohta pärinevad [[Hiina]]st umbes 400 eKr, kus lapsed [[mäng]]isid [[bambus]]est valmistatud lendavate [[mänguasi|mänguasjadega]].
 
Esimene kopterilaadse masina visand omistatakse [[Leonardo da Vinci]]le. Tema märkmed lasevad oletada, et ta valmistas väikseid lennumasinate mudeleid, aga need pöörlesid koos tiivikuga ja pole andmeid, et ta oleks püüdnud valmistada mudeleid, millel üksnes tiivik pöörleb, aga mudeli muu osa mitte.
 
[[ImagePilt:Sw-4.jpg |thumbpisi|''Kopter [[Poola]] kopter PZL SW-4]] ([[PZL-Świdnik]], [[Poola]])'']]
[[ImagePilt:Bell 407 (D-HBEN).jpg|thumbpisi|''Kopter Bell 407'']]
[[1754]] leiutas [[Mihhail Lomonossov]] väikese kahe kõrvutise tiivikuga [[vedru]] jõul töötava seadme, mis suutis tõsta mõningaid kergeid esemeid. Lomonossov demonstreeris seda [[Venemaa Teaduste Akadeemia]]s ja soovitas kasutada meteoroloogiainstrumentide tõstmiseks.
 
Sõna "helikopter" leiutas [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja [[Gustave de Ponton d'Amécourt]], kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aur]]u jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei tõusnud tema mudel kunagi maapinnalt õhku.
 
[[1901]] kasutas [[slovakid|slovaki]] leiutaja [[Ján Bahýl]] [[sisepõlemismootor]]iga kopterit, mis oli mehitamata. See tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
 
[[1906]] ehitasid vennad Jacques ja Louis Breguet esimese lendava masina, mis suutis inimest kanda. Nad nimetasid selle güroplaaniks number 1. Kuupäevades ei ole siin täit kindlust, aga millalgi 14. augusti ja 29. septembri [[1907]] vahel tõstis see piloodi minutiks ajaks umbes 6 dm kõrgusele. Kuid güroplaan number 1 osutus äärmiselt ebastabiilseks ja tema raami igasse nurka oli vaja üht meest, kes sellest kinni hoiaks, et ta ümber ei läheks. Sellepärast loetakse güroplaani nr. 1 lendu kopteri esimeseks mehitatud lennuks, aga mitte vabaks või kõrvalise abita lennuks.
 
Samal aastal projekteeris ja ehitas prantsuse leiutaja [[Paul Cornu]] [[Cornu kopter]]i. See kasutas kaht vastassuunas pöörlevat 6 m pikkust [[rootor]]it, mille pani pöörlema 18 kW võimsusega [[mootor]]. [[13. november|13. novembril]] 1907 tõstis see leiutaja 3 dm kõrgusele ja hoidis teda seal paarkümmend sekundit. See oli kopteri esimene vaba, kõrvalise abita mehitatud lend. Cornu kopter tegi veel mitu lendu ja tõusis isegi 2 m kõrgusele, aga osutus liiga ebastabiilseks ja jäeti sellepärast maha.
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
{{commonscommonscat|Category:Helicopters}}
* [http://www.cybercom.net/~copters/helo_aero.html Kopteri aerodünaamika] (inglise keeles)
 
[[Kategooria:Helikopterid|*Helikopter ]]
 
{{Link FA|vi}}
{{Link FA|ar}}
{{Link FA|vi}}
 
[[ang:Þyrla]]
27 030

muudatust