Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}
[[Pilt:Majkommmin.jpg|thumb|250px|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hoone Tallinnas [[Harju tänav]] 11]]
'''Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium''' (kuni 23.10. oktoobrini 2002 [[Majandusministeerium]]) on Eesti Vabariigi Valitsuse poliitika teostajaks majandus- ja sidevaldkonnas, eesmärk on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks läbi riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise.
 
== Ajalugu 1918–1940 ==
Tegelikult alustati tööga [[1918]]. aasta novembris, mil [[Eesti Ajutine Valitsus]] asus kujundama riigiaparaati. Eesti Vabariigi algusaastatel juhtisid riigi majandust mitu ministeeriumi, kuigi täitsid sarnaseid funktsioone. 1918. aastal loodi [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]], [[Põllutöö- ja Toitlustusministeerium]] ning [[Teedeministeerium]].
Eesti Vabariigi Teedeministeerium moodustati 11. novembril 1918 transpordi-, teede, side- ja ehitusala korraldamiseks, et luua ühendusteed ja sidevõrk. Tööde juhtimiseks asutati Raudteevalitsus, Posti-, Telegraafi- ja Telefonivalitsus, Maanteede Valitsus ning Sisemiste Veeteede Valitsus. Esialgu olid Teedeministeeriumi pädevuses ka sadamate tegevuse korraldamine ja meresõiduga seotud küsimused, kuid [[Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkedes läks see valdkond üle sõjaväevõimudele. Moodustati ka Tariifinõukogu, mis tegeles raudtee-, posti-, telegraafi- ja telefonitariifide ning sadamamaksudega.
 
1918–[[1919]] oli Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning Teedeministeerium, [[1922]]–1923 Rahaministeerium ning Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning [[1923]]–1929 Kaubandus- ja Tööstusministeerium.
Mais 1919 asutati Teedeministeeriumi juurde tehnikaosakond, mille ülesandeks sai raudtee-ehituskavade koostamine ja teesihtide rajamine. 1922 võttis ministeerium oma edasise arengu eesmärgiks koondada kõik ühelaadsed teede-ehitusalased tehnilised asutused ministeeriumi juurde, et oleks võimalik nende tegevust paremini koordineerida. Maanteede korrashoid ja osaliselt ka ehitamine ning veeteede ja raudtee ekspluatatsiooni korraldamine anti aga maavalitsuste kätte.
 
19. märtsil 1929 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadus täpsustas ministeeriumide ülesandeid. Endiste Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ning Rahaministeeriumi liitmisel loodi Majandusministeerium.
Märtsis 1922 määras Vabariigi Valitsus Teedeministeeriumi valitsusalasse ka lennunduse, kuna eralennundus oli algusjärgus ja oli vaja luua eeltingimused lennuliinide võrgu laiendamiseks (1921-1922 oli Eestil lennuühendus [[Riia]] ja [[Stockholm]]iga). Maikuus toodi Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi alt Teedeministeeriumi haldusalasse Mereasjanduse Peavalitsus ja Laevasõiduamet koos oma ehitusprojektide ja eelarvetega ning järelevalve uute sadamate ja veeteede ehitamise üle, samuti sadamamaksud, millega varem oli tegelnud Tariifinõukogu. Siseministeeriumi alt toodi üle Ehituspeavalitsus. Juulis tegi Vabariigi Valitsus Teedeministeeriumi ülesandeks korraldada regulaarühendust linnade ja alevite vahelistel auto- ja bussiliinidel ning siseveeteedel. Aasta lõpul moodustati ministeeriumi juures inspektsiooni osakond. Inspektorite hooleks oli ministeeriumi valitsemisala majandus- ja tehniline järelevalve. Neile anti ka allasutuste revideerimise õigus.
 
Esimeseks majandusministriks sai [[Johannes Friedrich Zimmermann]]. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann [[Otto Strandmanni valitsus]]e ja [[1932]]. aasta novemberini [[Kaarel Eenpalu valitsus]]e majandusminister.
1923. aasta alguses toodi Teedeministeeriumi alluvusse varem Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi alla kuulunud Sadamatehased ja Sisevete Uurimisbüroo. Mais likvideeriti Maanteede Valitsus ning tema ülesannete täitmist jätkas Maanteede Inspektsioon.
Märtsis 1924 kolis Teedeministeerium oma majja, mis paiknes Rahukohtu 1, seni oli kasutatud üüritud ruume. Uude majja kolisid keskasutus, tehnikaosakond ja Ehituspeavalitsus.
 
Majandusministeerium tegutses 1940. aasta [[25. august]]ini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel.
Suurema ümberkorraldusena ühendati 1924. aastal kõik kitsarööpmelised raudteed Pärnu-Tallinna Kitsarööpmelise Raudtee Valitsuse alla. 1926. aastal see likvideeriti ja kitsarööpmelised raudteed allutati Tallinnas asuvale Raudteevalitsusele.
Märtsis 1929 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadus täpsustas ministeeriumide ülesandeid. Selle kohaselt oli Teedeministeeriumi ülesandeks teede- ja sideasjanduse ning avalike tööde korraldamine ja ehitustegevuse järelevalve. Nende kohustuste täitmiseks olid ministeeriumil Raudteevalitsus, Veeteede Valitsus, Posti-, Telegraafi- ja Telefonivalitsus ning maanteede ja ehituse osakond.
 
== Alates 1991 ==
Uus, 1938. aastal vastu võetud valitsemise korraldamise seaduse (RT 1938, 37, 332) jättis Teedeministeeriumi põhiülesanded samaks.
Taasiseseisvunud Eesti valitsusreformi käigus [[1993]]. aasta veebruaris loodi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi, Ehitusministeeriumi ja Kaubandusministeeriumi liitmise teel Majandusministeerium. Nüüdseks on reorganiseerimiste tulemusena ministeeriumi nimetuseks saanud [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]. Vabariigi Valitsuse [[23. oktoober|23. oktoobri]] [[2002]] määrusega nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" pandi ministeeriumile uued ülesanded riigi majanduse arendamiseks.
Teedeministeerium tegutses kuni 25. augustini 1940, millal seoses Nõukogude Liidu korra kehtestamisega ministeeriumid likvideeriti ja nende asemele moodustati rahvakomissariaadid.
 
Taasiseseisvumise järel on Eesti Vabariigi majandusministriteks või majandus- ja kommunikatsiooniministriteks olnud näiteks [[Toomas Sildmäe]], [[Toivo Jürgenson]], [[Andres Lipstok]], [[Mart Opmann]], [[Jaak Leimann]], [[Mihkel Pärnoja]], [[Hendrik Hololei]], [[Liina Tõnisson]], [[Meelis Atonen]] ja [[Andrus Ansip]].
 
== Valitsemisvaldkonnad ==