Peegelkaamera: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
34. rida:
Kuna mattklaas on sama suur, kui fokaaltasandi valgustundlik ala, oleneb sellest otseselt ka see, kui suurelt näeb kasutaja kujutist pildiotsijas. Suurema pildiformaadiga kaameratel on pildiotsijas nähtav kujutis suurem.
===Pentapeegeldi===
kui vaadata kaamera mattklaasile ilma pentapeegeldita, paistab seal tuhmilt pildistatav kujutis, millel on külgsuunas peegelpildis. pentapeegeldi eesmärk on pilt keerata õigetpidi ja suunata omakorda 90° tahapoole, et pildiotsijasse vaadates oleks silm suunatud samasse suunda kuhu objektiiv, mis muudab kadreerimise intuitiivsemaks. Pentapeegeldi kujutab endast keerulise kujuga prismat, millel on kolm peegeldavat ja kaks läbipaistvat tahku - kokku viis, millest ka prisma nimi (''lad.k. penta - viis''). Esimene tahk on paralleelne mattklaasiga, ja sealt siseneb valgus prismasse. Järgmiseks on prisma laes kaks kallutatud peegelpinda, mis peegeldavad kujutise üksteisele, pöörates kujutise õigetpidi, ja seejärel prisma eesosas olevale peegelpinnale, mis suunab kujutise läbi prisma tagaosa pildiotsijasse. Pildiloomeks ebavajalik osa prismast on ära jäetud, lisades veel kolm tahku, andes pentaprismale spetsiifilise kuju. Pentapeegeldeid on kahte tüüpi - pentaprisma ja pentapeegel. Prisma on lihvitud ühest tervest klaasitükist, mille kolm peegeldavat tahku on hõbetatud. Pentapeegel kasutab prisma peegelpindade asemel kolme õigesse asendisse sätitud klaaspeeglit. Pentapeegel on odavam ja kergem, kui pentaprisma, aga peeglite puhul siseneb valgus klaasi ja väljub sellest kolm korda - iga peegli ees - ja iga kord nurga all, mis põhjustab valguskadu ja muudab kujutise pildiotsijas tuhmimaks ja ebatervamaks. Prisma puhul siseneb valgus klaasi üks kord ja väljub smauti üks kord, ja mõlemal puhul täisnurga all.
{{commonskat|SLR cameras}}
| |||