Aleksei Uhtomski: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Добавлена иллюстрация к статье. |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Ukhtomskiy.JPG|pisi|Aleksei Uhtomski]]
[[Pilt:Ukhtomskiy-1910.JPG|pisi|Aleksei Uhtomski oma magistritööd tegemas (1910)]]
'''Aleksei Aleksejevitš Uhtomski''' ([[vene keel]]es Алексей Алексеевич Ухтомский, 13. (25.) juuli [[1875]] [[Jaroslavli kubermang]] – [[31. august]] [[1942]] [[Leningrad]]) oli vene [[füsioloogia|füsioloog]].
Uhtomski võttis kasutusele [[kronotoop|kronotoobi]] mõiste, mida hiljem laialdaselt kasutas [[Mihhail Bahtin]].
Uhtomski sündis erusõjaväelase Aleksei Nikolajevitš Uhtomski ja tema naise Antonina Fjodorovna pojana. Tal olid vennad Vladimir ja Nikolai, kes surid väikelapsena, õed Maria ja Jelizaveta ning vanem vend Aleksandr, kes hiljem sai tuntuks [[peapiiskop]]i [[Andrei Uhtomski]]na. [[1876]]. aasta juunis suri isaema ja isa õde Anna, kes oli oma ema aastaid põetanud, ei teadnud enam, kuidas edasi elada. Antoninal seevastu ei jäänud laste kasvatamiseks aega ja ta andis [[27. september|27. septembril]] Aleksei Annale kasvatada. Anna oli oma vennapoja peamine kasvataja kuni oma surmani [[1898]].
[[1888]], kui Uhtomski polnud veel klassikalist [[gümnaasium]]i lõpetanud, astus ta vanemate survel [[Nižni Novgorod]]is olevasse [[sõjaväeakadeemia]]sse [[Nižegorodski kadetikorpus]]esse. Seal ilmutas ta huvi mitmesuguste teaduste vastu, mitte üksnes [[füüsika]] ja [[matemaatika]] vastu nagu sõjaväelasele kohane, vaid ka humanitaarteaduste vastu. 18 aasta vanuselt oli ta juba kõigi tähtsate filosoofide töödega tuttav.
[[1894]] astus Uhtomski oma venna soovitusel [[Moskva teoloogiaakadeemia]]sse. Algul elas Uhtomski poolteist kuud Jaroslavli hullumaja krooniliste haigete osakonnas. Seejärel ei asunud ta elama ühiselamusse, vaid korterisse, mida talle pakkus Nadežda Bobrovskaja, kes jäi tema kõrvale majapidajanna ja koduabilisena kuni [[1941]]. aasta maini. Uhtomski väitekirja pealkiri oli "Jumala olemasolu [[kosmoloogiline jumalatõestus|kosmoloogiline tõestus]]". Selles esitas Uhtomski mõtte inimmõistuse piiratud võimalustest ja iga isiksuse unikaalsusest. Pärast selle kaitsmist sai Uhtomski teoloogiakandidaadiks. Kandidaaditöö pani ta lähemalt õppima [[peaaju]] füsioloogiat ja inimese [[närvisüsteem]]i. Akadeemias tekkis Uhtomskil soov välja selgitada inimeste moraalikäitumise loodusteaduslikud alused ja leida füsioloogilised mehhanismid, milles peitub ja mille abil areneb inimisiksuste mitmekesisus. Pärast akadeemia lõpetamist Uhtomski mitte üksnes ei keeldunud paljutõotavast vaimulikukarjäärist, vaid hakkas [[vanausulised|vanausuliseks]], mis välistas sellise karjääri ka tulevikus.
[[30. november|30. novembril]] [[1920]] Uhtomski vahistati – tema enese sõnul ettevaatamatuse tõttu vestlustes teadlaste ringis. Teda ei lastud viivitamatult maha, sest ta oli valitud [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] liikmeks. Ta oli algul [[Jaroslavl]]i vanglas, seejärel viidi [[Moskva]]sse [[Lubjanka]]le. [[1921]]. aasta jaanuari lõpul ta vabastati tänu oma akadeemikutest sõprade palvetele.
[[1922]], pärast N. Vvedenski surma, hakkas ta juhatama Petrogradi ülikooli inimese ja loomade füsioloogia kateedri juhatamise. Hiljem oli ta [[Leningradi ülikool]]i bioloogiateaduskonna juhataja ja [[1931]]–[[1938]] Leningradi loodusuurijate ühingu president. Peale ülikooli õpetas ta füsioloogiat Lesgafti-nimelises instituudis, psühhoneuroloogiainstituudis ja Leningradi ülikooli ettevalmistuskursustel. [[1933]] valiti ta [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] kirjavahetajaliikmeks ja [[1935]] tegevliikmeks. 1930-ndail asutas ta ülikooli juurde füsioloogiainstituudi.
[[1941]]. aastal jäi Uhtomski [[Leningradi blokaad|blokeeritud Leningradi]]. Ta organiseeris õpetlaste tööd linna kaitsel ja juhtis sõja ajal aktuaalset uurimistööd [[traumaatiline šokk|traumaatilise šoki]] kohta. Ta suri [[1942]]. aasta jaanuaris, jõudmata esitada oma nädal aega varem valminud ettekannet [[refleks]]ide süsteemi kohta. Ta maeti [[Volkovo kalmistu]] kirjanike piirkonda.
{{commonscat|Alexey Alexeevich Ukhtomsky}}
| |||