Brookhaveni Riiklik Laboratoorium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Airon11 (arutelu | kaastöö)
1. rida:
{{mahakirjutatud|allikas="Universumi mikromaailm"}}{{kustutada}}
Brookhaveni Rahvuslik Laboratoorium asutati 1947. aastal ülikoolidevahelise koostöö jaoks. Seal on palju maailmakuulsaid seadmeid, näiteks maailma esimene suurem prootonite kiirendi (kosmotron, energia 3 Gev, 1960), esimene neutriinoteleskoop (1960) ning maailmakuulus RHIC( Relativistic Heavy Ion Collider, 1999), kus uuritakse kulla aatomi kokkupõrgetel tekkinud kvark-gluuonplasmat. Lisaks praegustele seadmetele kavandatakse veel uudset müüonite põrkurit.
===Brookhaveni Rahvuslik Laboratoorium(BNL)===
Brookhaveni Laboratoorium on praegu vanim ning ka edukaim suurtest ülikoolide ühislaboritest. Laboris tegeldakse lisaks osakeste- ja tuumafüüsika veel keskkonnaprobleemidega, perspektiivsete energiaallikatega ning teaduse üldisemate probleemidega. Praegu töötab Brookhavenis üle 3000 teadlase, inseneri ja abitöötaja ning lisaks sellele igal aastal külastavad laborit tuhanded teadlased kogu maailmast.
 
====Saavutused====
Brookhavemi Rahvuslik Laboratoorium asutati 1947. aastal, et kavandada, ehitada ja töös hoida teadusliku uurimistöö seadmed, mis ületavad ükskõik millise ülikooli võimalused üksikult võttes. Niisuguste rajatiste ja seadmete nimistus on: Uurimisotstarbeline tuumareaktor
(1950);
Maailma esimene suurem prootonite kiirendi (kosmotron, energia 3 Gev; 1953);
Prootonite sünkrotron energiaga 33 Gev (1960);
Esimene maa-alune "neutriinoteleskoop"(Davies,1967);
Hiljuti käiku lastud raskete ioonide põrkur RHIC ja palju muudki.
 
Osakestefüüsika alalt on Brookhavenis töötanud füüsikudosakestefüüsikud on saanud kokku viis Nobeli preemiat.
Brookhaven on vanim ja edukaim selletaolistest suurtest ülikoolide ühislaboritest. Kuigi füüsikaalane uurimistöö on olnud kaalukaim, pole asi sugugi sellega piirdunud. Labori temaatika on peale tuuma- ja osakestefüüsika haaranud veel materjalide füüsikat ja keemiat ning keskkonnakaitse, perspektiivsete energiallikate, meditsiini ja bioloogia probleeme. Praegu töötab Brookhavenis alaliselt üle 3000 teadlase, inseneri, ja abitöötaja, lisaks sellele külastab laborit igal aastal umbes 4000 uurijat mujalt USA-st ja kogu maailmast.
 
* 1957. aastal said Nobeli preemia Tsung Dao Lee ja Chen Ning Yang ruumilise paarsuse jäävuse rikkumise avastamiseni viinud teoreetiliste tööde eest (1956).
====Saavutused====
**1976. aastal sai Samuel Ting (koos SLAC-is töötanud Burton Richteriga SLAC-ist)Nobeli sarmigapreemia c-kvargi ja selle antikvargi seotud seisundite avastamise eest (1974).
** 1980. aastal said Nobeli preemia James Cronin ja Val FitchPitch CP-paarsuse rikkumist näitavate protsesside avastamise eest (1963).
** 1988. aastal said Nobeli preemia Jack Steinberg, Melvin Schwartz ja Leon Ledermann müüon-neutriino avastamise eest (1963).
** Raymond Davis sai 2002. aastal Nobeli preemia päikeselt tulevate neutriinode uurimise eest.
 
=== Kasutatud kirjandus===
Osakestefüüsika alalt on Brookhavenis töötanud füüsikud saanud viis Nobeli preemiat.
 
Jaak Lõhmus ja Rein Veskimäe "Universumi mikromaailm"
* 1957 Tsung Dao Lee ja Chen Ning Yang ruumilise paarsuse jäävuse rikkumise avastamiseni viinud teoreetiliste tööde eest (1956).
 
**1976 Samuel Ting (koos Burton Richteriga SLAC-ist) sarmiga kvargi ja antikvargi seotud seisundite avastamise eest (1974).
[[Kategooria:Füüsika]]
**1980 James Cronin ja Val Fitch CP-paarsuse rikkumist näitavate protsesside avastamise eest (1963).
**1988 Jack Steinberg, Melvin Schwartz ja Leon Ledermann müüon-neutriino avastamise eest (1963).
**2002 Raymond Davis päikeseneutriinode uurimise eest (1967).
Raskete ioonide põrkur (RHIC) kiirendab kulla aatomi tuumi energiani 100 Gev nukleoni kohta ja tekitab nende põrkumisel kvark-gluuonplasma - aine oleku mõned mikrosekundid pärast Suurt Pauku. Täiesti uudse masinana kavandatakse müüonite põrkurit.
 
===Viited===