Kaitsepolitseiamet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
[[‎File:Estonian Security Police logo.png|thumb|250px|Kaitsepolitseiameti embleem]]
[[Pilt:Kaitsepolitsei_hoone.jpg‎|thumb|250px|Kaitsepolitseiamet. Tallinn, Toompuiestee 3.]]
'''Kaitsepolitseiamet''' (lühend '''KaPo''') on Eesti Vabariigi [[Eesti siseministeerium|siseministeeriumSiseministeerium]]i valitsemisalasse kuuluv [[riigiamet]], mille ülesanneteks on [[põhiseadus]]liku korra kaitse, võitlus [[terrorism]]i ja [[korruptsioon]]iga, [[riigisaladus]]te kaitse ja [[vastuluure]].
 
Kaitsepolitseiameti peahoone paikneb Tallinnas Tõnismäel, [[Toompuiestee]] 3.
Kaitsepolitseiameti põhiülesanneteks on riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine ning taoliste tegude ennetamine, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, riigisaladuse kaitse, terrorismivastane võitlus, kõrgemate riigiametnike võimalike korruptiivsete tegude paljastamine ning seaduses sätestatud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine ja väärtegude kohtuväline menetlemine. Kaitsepolitsei uurimisalluvusse kuuluvad süüteod Eesti Vabariigi või rahvusvahelise julgeoleku vastu; terrorism; süüteod inimsuse ja rahu vastu; sõjasüüteod; tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali ja lõhkeseadeldiste ebaseaduslik käitlemine ning nendega plahvatuste korraldamine; osad kõrgemate riigiametnike poolt toime pandud ametialased süüteod; salakaubavedu kui kuriteo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkematerjal, strateegiline kaup, tulirelv või laskemoon või kui kuriteo pani toime ametiisik oma ametiseisundit ära kasutades; riigisaladuse avalikustamisega seonduvad süüteod; sotsiaalse vaenu õhutamine. Kaitsepolitseiametil on osakonnad Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus ning jaoskonnad Võrus ja Narvas. Peahoone paikneb Tallinnas Tõnismäel.
 
Kaitsepolitseiameti põhiülesanneteks on:
== Struktuur ja juhtimine ==
*riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine ning taoliste tegude ennetamine, *riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine,
#01.05.1920 - 27.10.1920 Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülem [[kapten]] [[Helmut Veem]]
*riigisaladuse kaitse,
#27.10.1920 - 21.02.1921 Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülema ajutine kohusetäitja Andres Purri
*terrorismivastane võitlus,
#21.02.1921 - 13.08.1921 Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülem [[Eduard Alver]]
*kõrgemate riigiametnike võimalike korruptiivsete tegude paljastamine ning seaduses sätestatud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine ja väärtegude kohtuväline menetlemine.
#13.08.1921 - 11.10.1921 Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülema ajutine kohusetäitja Andres Purri
{{Sisukord paremale}}
#11.10.1921 - 05.01.1923 Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülem Eduard Andreas Lensin
#05.01.1923 - 03.07.1924 Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülem Johanuurimisalluvusse Soomankuuluvad:
*süüteod Eesti Vabariigi või rahvusvahelise julgeoleku vastu; terrorism;
#03.07.1924 - 01.12.1924 Politsei Peavalitsuse Kaitsepolitsei osakonna ülem August Tenson
*süüteod inimsuse ja rahu vastu;
#1924 - 1938 [[Politsei Peavalitsus]]e ''Poliitilise Politsei'' ülem [[Johan Sooman]]
*sõjasüüteod;
#1938 - 1940 ''Poliitilise Politsei'' ülem, [[Politseitalitus]]e abidirektor [[Konstantin Kirsimägi]]
*tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali ja lõhkeseadeldiste ebaseaduslik käitlemine ning nendega plahvatuste korraldamine;
----
*osad kõrgemate riigiametnike poolt toime pandud ametialased süüteod;
#1991–1993 Eesti Politseiameti Kaitsepolitsei direktor [[Jüri Pihl]]
*salakaubavedu kui kuriteo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkematerjal, strateegiline kaup, tulirelv või laskemoon või
*süütegude eeluurimine, kui kuriteo pani toime ametiisik oma ametiseisundit ära kasutades;
*riigisaladuse avalikustamisega seonduvad süüteod; sotsiaalse vaenu õhutamine{{lisa viide}},
*usalduse kuritarvitamine,
*riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamine,
*mõjuvõimuga kauplemine ning
*toimingupiirangu rikkumine suures ulatuses<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valitsus-laiendas-kapo-toopoldu.d?id=58768614 Valitsus laiendas kapo tööpõldu], www.DELFI.ee, 29. september 2011</ref>.
== Juhid ==
#1991–1993 Eesti Politseiameti[[Politseiamet]]i Kaitsepolitsei direktor [[Jüri Pihl]]
#1993–2003 Kaitsepolitseiameti peadirektor [[Jüri Pihl]]<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/238366 Luurejuhi edukas lahkumine], Eesti Päevaleht, 16. juuni 2003 </ref>
#2003–2008 Kaitsepolitseiameti peadirektor [[Aldis Alus]]
#2008– Kaitsepolitseameti peadirektor [[Raivo Aeg]]
 
=== AllüksusedOrganisatsioon ===
Kaitsepolitseiameti struktuuriüksused on osakonnad ja bürood.
Töövaldkonnad jagunevad järgmiselt:
 
Ametil on neli regionaalset osakonda:
- Esimene osakond tunneb huvi riigi siseolukorra vastu,
* Põhja osakond (teeninduspiirkond: Harjumaa)
* Lõuna osakond (teeninduspiirkond: Valga-, Võru-, Viljandi-, Tartu-, Jõgeva- ja Põlvamaa)
* Ida osakond (teeninduspiirkond: Lääne-Viru ja Ida-Viru maakond)
* Lääne osakond (teeninduspiirkond: Hiiu-, Saare-, Lääne-, Järva-, Rapla- ja Pärnumaa)
 
Töövaldkonnad jagunevad järgmiselt:
- Teine osakond võitleb [[organiseeritud kuritegevus]]e ja [[terrorism]]iga ning tegeleb [[vastuluure]]ga,
- *Esimene osakond tunneb huvi riigi siseolukorra vastu,
 
- *Teine osakond võitleb [[organiseeritud kuritegevus]]e ja [[terrorism]]iga ning tegeleb [[vastuluure]]ga,
- *Kolmas osakond korraldab [[varjatud jälgimine|varjatud jälgimi]]st,
 
-*Neljas Neljanda osakonna pärusmaa onosakond, administratiivtöö ja muu hulgas ka ajakirjandusega suhtlemine<ref>[http://www.nommevalitsus.org/?p=4398 Kaitsepolitsei koob nähtamatut võrku], Eesti Päevaleht, 29.11.1995</ref>.
Kaitsepolitseiameti täpsem struktuur on salastatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord» § 7 lõike 6 punkti 1 alusel<ref>[http://www.kapo.ee/est/asutusest/struktuur Kaitsepolitseiamet. Struktuur]</ref>.
* [[Kriminalistikatalitus]]
 
== Ajalugu ==
:Kaitse- ja Poliitilise politsei juhid:
#[[1. mai]] [[1920]] – 27. oktoober 1920, [[kapten]] [[Helmut Veem]], Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülem
#[[27.10. oktoober]] 1920 - 21.02. veebruar 1921 [[Andres Purri]], Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülema ajutine kohusetäitja Andres Purri
#[[21. veebruar]] [[1921]] - 13. august 1921 [[Eduard Alver]], Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülem
#[[13.08. august]] 1921 - 11.10. oktoober 1921 Andres Purri, Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülema ajutine kohusetäitja Andres Purri
#[[11. oktoober]] 1921 - 5. jaanuar 1923 [[Eduard Andreas Lensin]], Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülem
#[[5. jaanuar]] 1923 - 3. juuli 1924 [[Johan Sooman]], Kaitsepolitsei Peavalitsuse ülem
#03.07[[3. juuli]] 1924 - 01.12[[1. detsember]] 1924 [[August Tenson]], Politsei Peavalitsuse Kaitsepolitsei osakonna ülem August Tenson
#[[1924]] - 1938 [[Politsei Peavalitsus]]e ''Poliitilise Politsei'' ülem [[Johan Sooman]]
#[[1938]] - [[1940]] ''Poliitilise Politsei'' ülem, [[Politseitalitus]]e abidirektor [[Konstantin Kirsimägi]]
[[1919]]. aasta suvel kutsus [[Eesti Vabariigi Valitsus]] kokku komisjoni, mis töötaks välja riigikorra vastaste kuritegudega tegeleva õiguskaitseasutuse projekti.
 
Algselt kohtuministeeriumi[[Kohtuministeerium]]i alluvusse planeeritud kaitsepolitseiKaitsepolitsei määrati jaanuaris [[1920]] siseministeeriumi[[Siseministeerium]]i haldusalasse.
 
Seadusliku aluse andis kaitsepolitseile [[12. aprill]]il 1920 valitsuse poolt vastu võetud Eesti Vabariigi kaitsepolitsei korraldus. Selle kohaselt oli kaitsepolitsei ülesandeks demokraatliku vabariigi ja kehtiva riigikorra kukutamisele suunatud kuritegude vastu võitlemine. Kaitsepolitsei Peavalitsusele, mille eesotsas seisis kaitsepolitsei ülem, allusid 11 enamikes maakonnakeskustes asuvat jaoskonda.
 
1920. aastal asutatud kaitsepolitsei nimetati ümber poliitiliseks politseiks pärast 1924. aasta putšikatset[[1. detsembri mäss]]ukatset ja selle ülesandeks oli Eesti riikluse vastu suunatud konspiratiivse tegevuse väljaselgitamine. Silma hoiti peal ka isikutel, kelle vastu võis huvi olla [[Venemaa luuretegevus Eestis|Nõukogude luurel]], kaitsti välisdiplomaate ja kohalikke suurusi. Organisatsioon koosnes 220 mehest, viiendik neist asus Tallinnas.
 
*[[1924]]. aastal, kui õiguskaitseorganite tugevdamise eesmärgil politseiasutused ühendati, määrati '''Kaitsepolitsei''' eraldiseisva osakonnana [[Siseministeerium]]i [[Politsei Peavalitsus]]e alluvusse, kuhu ta jäi kuni likvideerimiseni [[1940]]. aastal.
 
*[[1925]]. aastast kandis Kaitsepolitsei nime '''[[Poliitiline Politsei]]''' (lühend PolPol). PolPoli komissarid allusid Politsei Peavalitsuse abidirektorile ning tema alluvuses olevale [[Poliitilise Politsei inspektor]]i aparaadile.
== Tegevus aastail 1920-1925 ==
=== [[{{Vaata|Poliitiline Politsei]] ===}}
 
Eesti poliitiline politsei
1920. aastal asutatud kaitsepolitsei nimetati ümber poliitiliseks politseiks pärast 1924. aasta putšikatset ja selle ülesandeks oli Eesti riikluse vastu suunatud konspiratiivse tegevuse väljaselgitamine. Silma hoiti peal ka isikutel, kelle vastu võis huvi olla Nõukogude luurel, kaitsti välisdiplomaate ja kohalikke suurusi. Organisatsioon koosnes 220 mehest, viiendik neist asus Tallinnas.
 
=== [[Poliitiline Politsei]] ===
*[[1924]]. aastal, kui õiguskaitseorganite tugevdamise eesmärgil politseiasutused ühendati, määrati '''Kaitsepolitsei''' eraldiseisva osakonnana [[Siseministeerium]]i [[Politsei Peavalitsus]]e alluvusse, kuhu ta jäi kuni likvideerimiseni [[1940]]. aastal.
*[[1925]]. aastast kandis Kaitsepolitsei nime '''[[Poliitiline Politsei]]''' (lühend PolPol). PolPoli komissarid allusid Politsei Peavalitsuse abidirektorile ning tema alluvuses olevale [[Poliitilise Politsei inspektor]]i aparaadile.
 
==Kirjandus==