Brookhaveni Riiklik Laboratoorium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Airon11 (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: '===Brookhaveni Rahvuslik Laboratoorium(BNL)=== Brookhavemi Rahvuslik Laboratoorium asutati 1947. aastal, et kavandada, ehitada ja töös hoida teadusliku uurimistöö seadmed, mis ...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 28. september 2011, kell 20:01

Brookhaveni Rahvuslik Laboratoorium(BNL)

Brookhavemi Rahvuslik Laboratoorium asutati 1947. aastal, et kavandada, ehitada ja töös hoida teadusliku uurimistöö seadmed, mis ületavad ükskõik millise ülikooli võimalused üksikult võttes. Niisuguste rajatiste ja seadmete nimistus on: Uurimisotstarbeline tuumareaktor (1950); Maailma esimene suurem prootonite kiirendi (kosmotron, energia 3 Gev; 1953); Prootonite sünkrotron energiaga 33 Gev (1960); Esimene maa-alune "neutriinoteleskoop"(Davies,1967); Hiljuti käiku lastud raskete ioonide põrkur RHIC ja palju muudki.

Brookhaven on vanim ja edukaim selletaolistest suurtest ülikoolide ühislaboritest. Kuigi füüsikaalane uurimistöö on olnud kaalukaim, pole asi sugugi sellega piirdunud. Labori temaatika on peale tuuma- ja osakestefüüsika haaranud veel materjalide füüsikat ja keemiat ning keskkonnakaitse, perspektiivsete energiallikate, meditsiini ja bioloogia probleeme. Praegu töötab Brookhavenis alaliselt üle 3000 teadlase, inseneri, ja abitöötaja, lisaks sellele külastab laborit igal aastal umbes 4000 uurijat mujalt USA-st ja kogu maailmast.

Saavutused

Osakestefüüsika alalt on Brookhavenis töötanud füüsikud saanud viis Nobeli preemiat.

  • 1957 Tsung Dao Lee ja Chen Ning Yang ruumilise paarsuse jäävuse rikkumise avastamiseni viinud teoreetiliste tööde eest (1956).
    • 1976 Samuel Ting (koos Burton Richteriga SLAC-ist) sarmiga kvargi ja antikvargi seotud seisundite avastamise eest (1974).
    • 1980 James Cronin ja Val Fitch CP-paarsuse rikkumist näitavate protsesside avastamise eest (1963).
    • 1988 Jack Steinberg, Melvin Schwartz ja Leon Ledermann müüon-neutriino avastamise eest (1963).
    • 2002 Raymond Davis päikeseneutriinode uurimise eest (1967).

Raskete ioonide põrkur (RHIC) kiirendab kulla aatomi tuumi energiani 100 Gev nukleoni kohta ja tekitab nende põrkumisel kvark-gluuonplasma - aine oleku mõned mikrosekundid pärast Suurt Pauku. Täiesti uudse masinana kavandatakse müüonite põrkurit.

Viited

Jaak Lõhmus ja Rein Veskimäe "Universumi mikromaailm"