Ava peamenüü

Muudatused

"Välisingid" oli kyll kuidagi sobilik pealkiri, aga...
''' Kuldar Sink''' ([[14. september]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[29. jaanuar]] [[1995]] [[Kõrve (Vastseliina)|Kõrve]] küla, [[Võru maakond]]) oli eesti helilooja ja flöödimängija[[Flööt|flööd]]imängija.
 
==Elulugu==
Esimesi teoseid käis taKuldar Sink [[Eesti Heliloojate Liit|Heliloojate Liidus]] näitamas kaheteistkümneaastasena. Aastal [[1960]] lõpetas ta teooria erialal [[Tallinna Muusikakool]]i teooria erialal ja [[1961]] ka flöödi erialal. ÕppisTa õppis ka kompositsiooni ning pärast lõpetamist jätkas sedaõpinguid [[Peterburi konsevatoorium|Leningradi konservatoorium]]is. Oma kompositsiooniõpetajate seas pidas Sink kõige tähtsamaks pidas ta [[Veljo Tormis]]t. Leningradis õppis ta kaugõppes, sest ta töötas ühtaegu ka [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] flöödimängijana.
 
Aastal 1965 käis ta koos [[Arvo Pärt|Arvo Pärdiga]] [[Varssavi sügis]]e festivalil.
 
Noorpõlvest saadik rändas taSink palju. Seitsmeteistkümneaastasena saijõudis ta esimest korda [[Dagestan]]i. Pärast seda käis ta koos [[Jaan Kaplinski|Jaan Kaplinskiga]] Burjaatias. Sellele, järgnesid [[Taga-Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]]. MatkasSink matkas ka [[Eesti]]s.
 
Viimased aastad veetis Kuldar Sink oma majas Võrumaal. Ta hukkus selle maja põlengus.
 
==Looming==
Loomingulise elu vältel muutus Singi helikeel mitu korda radikaalselt. Esimesel, neoklassitsitlikul[[neoklassitsism (muusika)|neoklassitsistlikul]] perioodil mõjutasid tema loomingut ka [[Claude Debussy|Debussy]] ja Bartók, siit pärineb tema Kontsertiino[[kontsertiino]] flöödile ja kammerorkestrile ([[1960]]).
Loomingulise elu vältel tema helikeel tegi mitu korda radikaalseid muutusi läbi.
Esimesel, neoklassitsitlikul perioodil mõjutasid tema loomingut ka Debussy ja Bartók, siit pärineb tema Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile ([[1960]]).
 
Teine periood külgeskulges [[Uus-Viini koolkond|Uus-Viini koolkonna]] ja eriti [[Anton Webern]]i tähe all. Selle perioodi teoste hulgas on "Monotemaatilised etüüdid" klaverikvintetile ([[1964]]), "Kompositsioonid"kompositsioonid kahele klaverile ([[1964]]-[[1966]]), [[kammerkantaat]] "Aastaajad" ([[1965]]), Kammersümfooniaja [[kammersümfoonia]] nr 2 ([[1967]]).
 
Kolmas periood koosneb [[Aleatoorika (muusika)|aleatoorilistest]] teostest ja [[Häppening|häppeningutesthäppeningudest]],. kui,Nende seas on näiteks, "Muusikaliste sündmuste päevik III" neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile.
 
Sellele järgnesJärgnes vaikimise aeg, mil olulisemolulisim sündmus oli reis Kesk-Aasiasse. SeellestSellest reisist, mille käigus taKuldar Sink tutvus kasahhi ja kirgiisi [[rahvamuusika]]ga, sai alguse uus periood tema loomingus. Selle esimene oopus – Sonaat-triloogiasonaaditriloogia "Mäed ning inimesed" klaverile - ongi kirjutatud Kirgiisias [[Issõk-KuliKul]]i järve ääres. Sellele perioodile on omane multikultuurne idioom, idalik lõpmatult kestev aeg ja vaba, improviseeringu sarnane areng. SinnaSamasse kuulub ka "Sünni ja surma laulud", vokaaltsükkel [[Federico García Lorca|F. García Lorca]] sõnadele "Sünni ja surma laulud" ([[1985]]).
 
ViimaneViimast perioodperioodi iseloomustubiseloomustab keele klaarimisegaklaarimine ja lihtsustamisegalihtsustumine ning põhimõttelisepõhimõtteline eklektikaga[[eklektika (muusika)|eklektika]]. Enamik selle ajasellaseid teoseid on kirjutatud liturgilistele tekstidele,; nende seas on "Maarjamaa missa", mis kestab rohkem kui kolm tundi.
 
==Perekond==
Kuldar Singi isa oli [[Peeter Sink]], - [[EELK Elva kogudus]]e pastor, luuletaja ja pealekunstnik. selleTa luuletajaema oli helilooja [[Marje Sink]] (neiupõlves Marie Gildemann). Kuldar Singi vend on [[poliitik]] [[Tunne Kelam]] ja kunstnikta poeg on tšellist [[Theodor Sink]].
 
Kuldar Singi ema oli helilooja [[Marje Sink]] (neiupõlves Marie Gildemann).
 
Kuldar Singi poeg on tšellist [[Theodor Sink]].
 
Kuldar Singi vend on [[poliitik]] [[Tunne Kelam]].
 
==Teosed==
 
1959
*Kolm laulu [[Rabindranath Tagore|Tagore]]'i sõnadele häälele ja klaverile
*Sonaat viiulile ja klaverile nr 1
 
*Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile
*Klaverisonaat
*''[[Scherzando]]'' puhkpillikvintetile
*Sonatiin viiulile ja klaverile nr 2
*Viis meditatsioni klaverile
 
1961
*''[[Passacaglia]]'' viiulile ja klaverile
 
1962
*"Helisev vigvam", laulutsükkel klaveriga ([[Henry Longfellow|H. Longfellow]])
 
1963
*Kammersümfoonia nr 1
*Kontrastid klaverile ja kammerorkestrile
*[[Süit]] kammeransamblile
 
1964
*Süit nr. 1 sooloflöödile
*Viis haikut
*[[Divertisment]] neljale viiulile, kolmele metsasarvele[[metsasarv]]ele ja kahele trompetile
 
1965
 
1966
*"Anima absentis" ("Lahkunud hing") segakoorile ([[Federico García Lorca|F. García Lorca]])
*Neli kompositsiooni kahele klaverile
*Studi monotematici (Monotemaatilised etüüdid) klaverikvintetile
1967
*Kammerkontsert nr 1 klaverile ja keelpilliorkestrile
*Kammersümfoonia nr 2 (Pühendatudpühendatud [[Rudolf Baršai]]le)
*Klaverikontsert
*[[Oktett (muusika)|Oktett]] flöödile, oboele[[oboe]]le, klarnetile[[klarnet]]ile, fagotile[[fagott|fagot]]ile, metsasarvilemetsasarvele, viiulile, tšellole[[tšello]]le ja klaverile
 
1969
*"Diario degli accidenti musicali" III neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile ([[Artur Alliksaar]])
 
1972
 
1977
*Sonaat-TriloogiaSonaaditriloogia „Mäed"Mäed ja inimesed”inimesed" (Klaverisonaadidklaverisonaadid nr 2-4) klaverile
 
1978
*Kolm poeemi R.Rabindranath Tagore'i sõnadele segakoorile
 
1984
 
1985
*"Sünni ja surma laulud" metsosopranile ja instrumentaalansamblile ([[Federico García Lorca|F. García Lorca]])
**"Canción de jinete" ("Ratsaniku laul")
**"El Grito" ("Karje")
**"El silencio" ("Vaikus")
**"Alma ausente" ("Lahkunud hing")
**"Malagueña"
 
 
1989
*"Kodulaul" häälele, flöödile, kitarrulekitarrile ja tšellole
*"Ave Maria" sopranile ja orelile
*"Ave Maria III" ("Setu Maria") segakoorile
 
1990
*"Ave Maria" sopranile ja kitarrile
*"Cadenza e sans paroles: l’hommage á Pjotr Tschaikowsky", kontsertpala tšellole ja klaverile
*"Maarjamaa missa" segakoorile
*"Ave Maria" klaverile
*"Ave Maria" IV sopranile ja klaverile
*"Halleluuja" metsosopranile
*"Stabat mater" metsosopranile ja klaverile
*Psalm nr. 19 "Taevad jutustavad Jumala au" sopranile ja orerileorelile
*"Stabat mater" metsosopranile ja kitarrile
*"Ave Maria V" häälele
*"Dona nobis pacem" segakoorile
*Psalm nr. 23 "Jehoova on mu karjane" segakoorile
 
1991
*"Aastaajad" sopranile, flöödile, kitarrile, tšellole ja harfile ([[Juhan Liiv]])
*"Armu ülistus" segakoorile ([[Peeter Sink]])
*"Issand, õnnistagu sind" bassile ja meeskoorile
*Psalm nr. 107 "Jumal päästab kitsikusest" segakoorile
*Psalm nr. 62 "Jumal on ainus varjupaik" segakoorile
*Psalm nr. 42 "Igatsus Jumala järele" segakoorile
*Psalm nr. 37 "Õelat ootab kadu" segakoorile
*"Loobumine" sopranile ja segakoorile
*"Ole tervitatud!" segakoorile
*"Ave Maria VII" häälele, flöödile ja harfile
*"Silencio III/" ("Vaikus III") sopranile ja kitarrile ([[Federico García Lorca|F. García Lorca]])
*"Tule mu vaiksesse kambri" sopranile ja segakoorile ([[Peeter Sink]])
 
1992
*"Meren tiedän" ("Merd tean") tšellole ja klaverile
*"Teele, teele, kurekesed..." häälele ja kitarrile
*"Pater noster" sopranile ja kitarrile
*"Pater noster II" sopranile ja klaverile
*"Meie Isa palve" baritonile ja meeskoorile
*"Meie Isa palve II" sopranile ja segakoorile
*"Meie Isa palve III" segakoorile
*"Meie isa palve IV" sopranile
*"Requiem aeternam" meeskoorile
*"Gloria" segakoorile
*"Ole tervitatud, Maria II" solistile ja lastekoorile
*"Agnus Dei" segakoorile
*"Kaks laulu" [[Rainer Maria Rilke|R. M. Rilke]] tekstile segakoorile
*"Kolm laulu" [[Juhan Liiv|J. Liivi]] tekstile segakoorile
*"Neli looduspilti" [[Juhan Liiv|J. Liivi]] tekstidele metsosopranile, viiulile, kitarrile
*"Ubi caritas" segakoorile
*"Kyrie eleison" segakoorile
 
1993
*"Maria hällilaul" häälele ja klaverile ([[Peeter Sink]])
*"Meri", ballaad tšellole ja klaverile
*"Gospodi, pomilui mne" segakoorile
*"Ilus mu Jeesus" tšellole ja klaverile
*"Jõulusüit" tšellole, trianglile, flöödile ja klaverile
*"Kohiseva jõe taga" kontsert-variatsioonid viiulile, orelile, trummidele ja segakoorile
*"Armastus laulab jõuluööl" häälele ja klaverile ([[Peeter Sink]])
*"Du kommst und gehst" segakoorile ([[Rainer Maria Rilke]])
*"Ei ma mõista palvet teha" meeskoorile ([[Juhan Liiv]])
*"Otše naš" segakoorile
*"Dies irae" meeskoorile, orelile või torupillile, roopillile ja suurele trummile
*"Säravaim täht" tšellole ja klaverile
 
1994
*"Gospodi, pomilui" soolo-tšellole
*"Jõulusüit" soolo-flöödile
*"Meie Isa palve" tšellole ja klaverile
 
== VälisingidVälislingid ==
* [http://www.emic.ee/helilooja/kuldarsink Kuldar Singi lehekülg EMICil]
* [http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/sink/elu.htm Kuldar Singi lehekülg Koolielu serveris]
 
 
{{JÄRJESTA:Sink, Kuldar}}
27 250

muudatust