Pilates: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Charlemagne3 (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Pilates''' on kogu keha hõlmav treeningsüsteem, mille arendas 20. sajandi alguses välja Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides ...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 25. september 2011, kell 18:57

Pilates on kogu keha hõlmav treeningsüsteem, mille arendas 20. sajandi alguses välja Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tegutsenud Joseph H. Pilates.

Ajalugu

Pilatese-tehnika looja Joseph H. Pilates sündis 1883. aastal Saksamaal. Lapsepõlves nõrga tervisega hädas olnud, nii astma, rahhiidi kui liigesepõletike all kannatanud J. Pilates pühendas kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Ta uskus, et kui inimese nahk on võimeline pidevalt uuenema, siis peab samamoodi olema võimalik tervendada ja tugevdada kõiki organeid ning kogu organismi. Selle põhjal arendaski Pilates välja oma harjutuste kava ning töötas välja mitmesuguseid treeningmasinaid.

Oma õpetuse edasi andmiseks rajas Pilates New Yorki stuudio, kus tema käe all õppis mitmeid Pilatese meetodi hilisemaid edasiarendajad: Romana Kryzanowska, Kathy Grant, Jay Grimes, Ron Fletcher, Maja Wollman, Mary Bowen, Carola Treir, Bob Seed, Eve Gentry jpt. Algselt õpetati Pilatese meetodit vaid vähestes spetsiaalsetes stuudiotes, ent õige pea levis see tervisekeskustesse, jõusaalidesse ja füsioteraapiakeskustesse üle terve maailma. Tänapäeval kombineeritakse pilatese meetodit sageli ka teiste treeningutega, ent hinnatuim on siiski traditsiooniline, Joseph H. Pilatese enda poolt välja töötatud meetod.

Pilatese põhimõtted

Romana Kryzanowska õpilased Philip Friedman ja Gail Eisen on toonud välja kuus "pilatese põhimõtet", mis on üleüldiselt tunnustatud pilatese järgijate seas. Need on: jõujaam (keha asetus), keskendumine, kontroll, täpsus, hingamine ja sujuvus.

Jõujaam (keha asetus)

Kõhulihased, alaselg ja tuharad on inimese kese. Selgroo ja jäsemete tunnetamine oma jõujaama kaudu õpetab teadlikult jälgima oma keha. Pilateses kasutatakse keha jõukeset mitmesuguste harjutuste kontrollitud ja sujuvaks sooritamiseks.

Keskendumine

Pilates nõuab vaimset keskendumist, mis tähendab, et mõte töötab kogu treeningu jooksul. Keskendumine on vajalik, et tagada liigutuste kvaliteet. Pilates ei ole ainult füüsiline treening, vaid keskendub nii mõistuse kui lihaskonna treenimisele, et aidata saavutada vaimne ja füüsiline tasakaal.

Kontroll

Pilatest on kõige parem kirjeldada, kui kontrollitud painduvuse ja jõu kombinatsiooni. Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, sooritakse liigutusi kõige tõhusamalt, samal ajal kontrollides oma keha. Kõik pilatese liigutused tulevad jõukeskusest ehk "kontrolli keskmest". Keha kontrollimine on esmatähtis, et vältida vigastusi.

Täpsus

Iga liigutus peab olema täpne pilatese-treeningu sujuvuse tõttu. Pilatese puhul on kvaliteet tähtsam kvantiteedist. Väiksem hulk täpseid liigutusi annab parima tulemuse.

Hingamine

Õige hingamine on tähtis pilatese-tehnika osa – see arendab vastupidavust ja tõstab energiat ning sunnib samal ajal lõõgastuma. Kuigi kõik pilatese-harjutused pole just hingamisharjutused, on treeningu ajal tähtis teadlikult hingata. Hingamine aitab sooritada mitmeid raskemaid harjutusi.

Sujuvus

Pilates on täiuslik ja graatsiline koreograafia, mille iga harjutus läheb energiliselt üle järgmiseks. Sujuvad ja nobedad liigutused loovad ühtlase, voolava korduvuse, mida esitatakse kiirustamata. Oluline on, et keskendutakse oma vaimus sellele, kuidas iga liigutus on seotud järgmisega.