Jean Piaget: erinevus redaktsioonide vahel

== Elulugu ==

 

Piaget jätkas oma õpinguid molluskite erialal Neuchateli Ülikoolis 1918. aastal, olles 21 aastane. Kuigi ta oli publitseerinud 20 artiklit, ei olnud ta suuteline oma elu pühendama molluskite uurimisele. Peale Zürichi laborite külastamist ja mõningast psühhoanalüütiliste teooriatega tutvumist veetis Piaget kaks aastat Sorbonneis, kus õppis psühholoogiat ja filosoofiat. Seal kohtas ta Theodore Simoni, kes tegeles intelligentsustestidega. Simon palus Piagetil esialgu tegeleda testide standardiseerimisega, mis talle eriti ei meeldinud. Tema huvi muutus aga siis, kui ta küsitles lapsi, uurimaks nende valede ja õigete vastuste põhjusi ning sattus nendest mõtteprotsessidest vaimustusse. 1921. aastal ilmunud kolm kärjestikust artiklit olid pakkumise aluseks, milles Piaget kutsuti Genevasse Rosseau instituuti õpingute juhatajaks. Sel ajal avaldas ka 5 raamatut, mis tõid talle lastepsühholoogi kuulsuse. Aastatel 1929-1945 töötas Geneva Ülikoolis erinevatel ametikohtadel ning hiljem sai temast ka Geneva ja Sorbonnei Ülikooli professor. Piaget tegeles kuni enda surmani laste mõtlemise uurimisega. Osadel hinnangutel kirjutas Piaget oma elu ajal 40 raamatut ja üle 100 artikli lastepsühholoogia kohta. Piaget nägi, kuidas kognitiivsete protsesside arengus mängivad suurt rolli olukordade ja inimestevahelised kokkupuuted. Piaget teooria on üks laialdasemalt tuntud teooriaid. Tema tööd on mõjutanud nii psühholoogiat, kui ka filisoofiat ja haridusteadust ning tänapäevane arengupsühholoogia baseerub suuresti just tema teooriatel. <ref>Miller, P. H. (1993). Theories of Developmental Psychology. New York: Freeman</ref>