Erinevus lehekülje "Salzburg" redaktsioonide vahel

Lisatud 2787 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (Robot: de:Salzburg is a featured article)
{{linn/Austria
| nimi = Salzburg
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = saksa | Salzburg |
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt = [[Pilt:Wappen at salzburg stadt.png|100px|Salzburgi vapp]]
| vapi_link = [[Salzburgi vapp]]
| pindala = 65,7
| elanikke = 147 600 (2010)
| lat_deg = 47
| lat_min = 48
| lat_ik = N
| lon_deg = 13
| lon_min = 02
| lon_ik = E
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Austria sbg capital.svg|200px]]
}}
'''Salzburg''' on linn [[Austria]]s, [[Salzburgi liidumaa]] pealinn. See on elanike arvult neljas linn Austrias.
 
Linn asub [[Salzach]]i jõe kaldal, 424. meetri kõrgusel merepinnast.
 
== Ajalugu ==
Salzburg on tuntud kui [[Mozart]]i sünnilinn.
 
Umbes 15 eKr liitsid roomlased [[keldid|keltide]] asulad '''Juvavum'''i linnaks, millele anti [[45|45 pKr]] [[munitsiipium]]i õigused. Juvavum kujunes tähtsaks keskuseks [[Noricum]]i provintsiks. Kuid pärast Rooma riigi allakäiku jäi Juvavum nii kiiresti tühjaks, et [[7. sajand]]i lõpus kirjeldati seda peaaegu varemetes olevana.
Salzburgi vanalinn kuulub [[1996]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
 
700. aasta paiku sai Salzburgist piiskopilinn. Esimene piiskop oli [[püha Rupert]], kes valis oma residentsiks Juvavumi ja andis sellele tänapäevase nime. Linna majanduslik õitseng tugines soolakaevandamisele, sellest sai ka linn oma nime. Rupert laskis ehitada [[kirik (pühakoda)|kiriku]], määras ametisse preestrid ja laskis ümberkaudse rahva ristida. Linna läbis [[Salzach]]i jõgi, mida mööda sõitsid [[laev]]ad kaevandatud soolaga, ja Salzburgis võeti neilt laevadelt [[tollimaks]]u, nagu Euroopas tollal sageli jõeäärsetes linnades tavaks oli.
== Ajalugu ==
Umbes aastal 15eKr liitsid roomlased [[keldid|keltide]] asulad '''Juvavum'''i linnaks, mis kujunes tähtsaks keskuseks [[Noricum]]i provintsiks. [[739]]. aastal sai Salzburgist piiskopilinn. Linna majanduslik õitseng tugines soolakaevandamisele, sellest sai ka linn oma nime. [[1731]]. aastal aeti protestandid linnast välja. 12 000 inimest pidi linnast lahkuma, suurem osa neist läks Preisimaale.
 
[[1077]] rajati linna [[Hohensalzburgi loss]], mida järgmistel sajanditel laiendati.
Salzburg oli suveräänne piirkond Saksa-Rooma riigis ja [[1803]]. aastani valitses peapiiskop. [[1815]]. aastal sai Salzburg ametlikult Austria osaks.
 
Esialgu kuulus Salzburg [[Baier]]i võimu alla. [[14. sajand]]i lõpus saavutas Salzburg sõltumatuse Baierist. Sel ajal resideerus linnas [[Salzburgi vürstpiiskop]] ja tema haldusala kuulus [[Saksa-Rooma riik]]i.
== Vaatamisväärsusi ==
 
[[1731]]. aastal aeti protestandid linnast välja. 12 000 inimest pidi linnast lahkuma, suurem osa neist läks [[Preisimaa kuningriik|Preisimaale]].
 
Salzburgi piiskopkonna laskis [[Napoleon]] [[1803]] sekulariseerida. Selle valitsejaks määras ta [[Toskaana suurhertsog]]i [[Ferdinando III (Toscana)|Ferdinand III]], kes pidi aga Salzburgist loobuma pärast seda, kui Saksa-Rooma riik [[1806]] laiali saadeti. Salzburg läks tema venna, [[Austria keiser|Austria keisri]] [[Franz II|Franzi]] kontrolli alla. [[1809]] sai Austria [[Wagrami lahing]]us lüüa ja Salzburg läks Baieri võimu alla. [[1815]]. aastal sai Salzburg ametlikult Austria osaks.
 
Tänapäeval on Salzburgis [[raudteejaam]] ja [[lennujaam]]. Linna ühistranspordi hulka kuuluvad rohkem kui 20 [[trollibuss]]iliini ja 4 [[metroo]]liini. Trollid liiguvad keskmiselt 10-minutilise ja rongid pooletunnise intervalliga.
 
== Kliima ==
{{UNESCO
|Nimi = Salzburgi vanalinn
|Ohus =
}}
Salzburgis on [[parasvööde|paraskliima]]. Aastane keskmine [[õhutemperatuur]] on +9,0 °C. Kõige palavamad kuud on [[juuli]] (+18,6 °C) ja [[august]] (+18,3 °C), kõige külmemad [[jaanuar]] (-0,8 °C) ja [[detsember]] (+0,4 °C). Kõige kõrgem absoluutne õhutemperatuur on registreeritud juulis (+37,7 °C); kõige madalamad absoluutsed maksimumid on jaanuaris (+16,3 °C) ja detsembris (+18,6 °C). Kõige madalamad temperatuurid on registreeritud detsembris (-26,8 °C) ja jaanuaris (-25,4 °C). Suvekuudel ei ole kunagi [[öökülm]]a täheldatud; kõige kõrgemad absoluutsed miinimumid on augustis (+4,3 °C) ja juulis (+3,7 °C).
 
Salzburgis sajab aastas 1184 mm, suvel märksa rohkem kui talvel. Kõige sademeterohkemad kuud on juuli (158 mm) ja [[juuni]] (155 mm), kõige kuivemad [[veebruar]] (55 mm) ja jaanuar (60 mm). [[Lumi|Lund]] sajab aastas keskmiselt 113 cm, kusjuures juunist [[oktoober|oktoobrini]] pole lumesadu täheldatud. Kõige rohkem lund sajab detsembris (28 cm). Vihma sajab keskmiselt 141 päeval aastas. Kõige rohkem vihmapäevi on juunis (15) ja juulis (14), kõige vähem oktoobris (9). Kõige rohkem lumesajupäevi on jaanuaris (15) ja detsembris (13).
 
Päikest paistab aastas keskmiselt 1697 tundi, neist kõige rohkem juulis (221 tundi) ja augustis (203 tundi), kõige vähem detsembris (63 tundi) ja jaanuaris (67 tundi).
 
== Vaatamisväärsusi ==
* [[Salzburgi toomkirik]]
* [[Mirabelli loss]]
* [[Hohensalzburgi kindlus]]
* [[Red Bull Arena (Salzburg)|Red Bull Arena]]
* [[Salzburgi loomaaed]]
 
Salzburg on kuulusSalzburgi [[barokk]]stiilis vanalinnavanalinn poolest,kuulub misalates kuulub[[1996]] [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
 
[[1920]]. aastast alates korraldatakse linnas iga aasta juulis ja augustis [[Salzburgi kultuurifestivalikultuurifestival]]i (''Salzburger Festspiele'').
 
[[1965]]. aastal filmiti linnas film "[[Helisev muusika (film)|Helisev muusika]]".
 
<br><br>
 
== Salzburgis sündinud kuulsusi ==
* [[Christian Doppler]]
* [[Otto I (Kreeka)|Otto I]] (Kreeka kuningas)
* [[Josef Mohr]]
 
==Vaata ka==
*[[Red Bull Arena (Salzburg)]]
 
== Välislingid ==
{{commons|Salzburg (Stadt)|Salzburg}}
*[http://www.stadt-salzburg.at/ Salzburgi kodulehtsait]
{{commons|Salzburg (Stadt)|Salzburg}}
 
[[Kategooria:Salzburg| ]]
 
{{Link FA|bar}}
 
{{Link FA|be-x-old}}
{{Link FA|de}}
27 030

muudatust