Agatho: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.5) (robot lisas: sr:Папа Агатије
Resümee puudub
17. rida:
Agatho sündis [[Sitsiilia]]s. Ta oli Rufinianuse poeg.
 
Ta oli [[abielu]]s ja tegeles [[äri]]ga. Abikaasa soovitusel sai temast Palermo San Hermese [[benediktiinidbenediktlased|benediktiini]] [[klooster|kloostri]] [[munk]] ja [[Adeodatus II]] ajal [[diakon]] ([[kardinal|kardinaldiakon]]).
 
Teda on seostatud munk Agathoga, keda [[Gregorius I]] mainis oma kirjas San Hermese kloostri [[abt]]ile.
 
Ta oskas [[kreeka keel]]t. Teistel andmetel oli ta rahvuselt [[kreeklased|kreeklane]].
 
==Saamine paavstiks==
33. rida:
Keiser soovis oma kirjas [[monoteletism]]i üle peetud [[teoloogia|teoloogilise]] diskussiooni lahendamiseks kokku kutsuda [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]]. Ta soovis paavstilt legaatide saatmist [[Konstantinoopol]]isse, kes debateeriks teoloogilistel teemadel ja lubas neile tasuda transpordikulud. Keisri korraldusega tuli neli legaati saata Roomas asuvatest [[õigeusu kirik|õigeusu]] kloostritest.
 
Agatho nõustus keisri sooviga. Ta pidas seejärel kirikukogu ettevalmistavad [[sinod]]id, sealhulgas aastal [[679]] Roomas [[Lateraani palee]]s ja [[27. märts]]il [[680]] 150 [[piiskop]]i osalusel taas RoomasLateraani palees.
 
Paavst lähetas Konstantinoopolisse delegatsiooni, mis jõudis sihtkohta [[10. september|10. septembril]] [[680]]. Delegatsiooni kooseisus olid hilisemad paavstid [[Johannes V (paavst)|Johannes V]] ja [[Constantinus (paavst)|Constantinus]]. Kirikukogu kestis [[7. november|7. novembrist]] 680 [[16. september|16. septembrini]] 681.
43. rida:
 
==Suhted Inglismaa piiskoppidega==
Agatho arutas aastal 679 Lateraani palees peetud sinodil [[Yorki peapiiskop]]i [[Wilfrid]]i kaebust [[Canterbury peapiiskop]]i [[Theodoros TarsusesTarsusest|Theodorose]]t vastu, kes oli ta ametist tagandanud. Samuti oli Theodoros muutnud Yorki peapiiskopkonna [[jurisdiktsioon]]i all olevate piiskopkondade piire. Paavst otsustas, et Wilfrid tuleb ametisse tagasi ennistada.
 
Paavst saatis [[vaimulik]]u Johannese [[Inglismaa]]le, kes pidi seal tegelema kirikulaulu õpetamisega ja tutvuma kiriku oludega.
 
Ta kinnitas [[London]]i St. Pauli ja Chesteri St. Peteri kloostrite privileegid.
 
==Maksupoliitika==
67. rida ⟶ 69. rida:
Traditsiooni järgi oli ta surres üle 100 aasta vana. Teda peetakse vanimaks paavstiks ajaloos.
 
Agathot austatakse [[katoliku kirik]]us ja [[õigeusu kirik]]us [[pühak]]una. Tema mälestuspäev on katoliku kirikus 10. jaanuar, õigeusu kirikus [[19. veebruar]]il või [[20. veebruar]]il.
 
Teda on kunstis kujutatud paavstina, kes kannab [[tiaara]]t ja hoiab [[rist]]i.
 
==Välislingid==
*[http://www.newadvent.org/cathen/01204c.htm Artikkel Agathost.] ''(inglise keeles)''
*[http://www2.fiu.edu/~mirandas/bios676-ii.htm#Agatone Artikkel Agathost.] ''(inglise keeles)''
*[http://www2.fiu.edu/~mirandas/consistories-vii.htm 7. sajandi konsistooriumid.]
*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_0678-0681-_Agatho,_Sanctus.html Agatho dokumendid.]
 
==Kirjandus==
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
*''[[Liber Pontificalis]]''.
*[[Henri Quentin]]: ''Note sur les originaux latins des lettres des papes Honorius, s. Agathon et Léon II, relatives au monothélisme''. Miscellanea Amelli. Badia di Montecassino, 1920: 71-76.
 
{{algus}}