Redaktsioon: 18. september 2011, kell 12:48 redigeeri Jaanusele (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 8619 muudatust +kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. september 2011, kell 01:03 redigeeri eemalda Jaanusele (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 8619 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
7. rida: [[1550]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Saaremaa stiftifoogt]] [[Diedrich Behr]], kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem [[Tölsen]]ite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 [[adramaa]] suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa ''Töllist'') kutsuma.<ref name="Pihtla"/> [[1561]], aastal kinkis [[hertsog Magnus]] Tõlluste mõisa koos [[Kuske karjamõis]]aga oma kammerjunkrule, [[Roela mõis (Viru-Jaagupi)\|Roela]] mõisnik [[Johann von Taube]]le (ka Johan Due; surnud 1609) põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks; [[1590]]. aastal müüs ~~Johan~~Johann von Taube Tõlluste mõisa 9000 riigitaalri eest Saaremaa maaülem [[Matthias Budde]]le (1550-1591). Kuske karjamõis aga jäi lepingu kohaselt veel kuueks aastaks Heinrich von Ungerni kasutada. Varsti peale seda suri Mathias Budde ja mõis püsis tema järglaste käes kuni 1685 aastani, mil suri Johann Budde. [[1685]]. aasta [[8. aprill]]il läks mõis enampakkumise teel [[Sandla mõis]]a omaniku maanõunik [[Johann von Vietinghoff]]i valdusesse, kellele kuulus ka 1665 aastani [[Sääre mõis]],<ref>[http://www.tollustetall.ee/?id=ajalugu Tõlluste talli koduleht]</ref>, [[1704]]. aastani, mil mõis võeti võlgade tõttu võlausaldajatele.

Tõlluste mõis: erinevus redaktsioonide vahel