Suur reduktsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.5.1) (robot lisas: pl:Wielkie redukcje |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Koos mõisate riigistamisega kavandati ka talupoegade vabastamist pärisorjusest, kuna Rootsi kuningriigis elavad talupojad ei olnud [[pärisorjus|pärisorjad]], kuid seda ei teostatud Rootsi krooni riigimõisades ega ka era- ega [[rendimõis]]ades. Mõisate riigistamisel kadus vana läänikorraldus. Riigistatud mõisate rendileandmise akt oli sisuliselt äriakt kahe partneri vahel, mis oli samm feodalistlike ühiskonnasuhete kadumisel.
Reduktsiooni komissariks Liivimaal oli ''Ostrominsky'' ja ''Blumbergshof''i mõisnik [[Michael von Strokirch]] (1649–1723), 17. juulist [[1684]] [[Jakob Sneckensköld]] ja üheks komisjoniliikmeks [[Viitina mõis]]nik ja endine [[Liivimaa maamarssal]] [[Otto Friedrich von Vietinghoff|Otto Friedrich von Vietinghof-Scheel]] (1640–1709). Eestimaa reduktsioonikomisjoni esimeheks oli [[16. juuni]]st [[1681]] [[Engel von Ehrenthal|Engel Hartmann]] (1688. aastast von Ehrenthal, 1652–1701).
Vastuseisust mõisate reduktsioonile tekkis Liivimaa aadelkonnas protestikirjaaktsioon, mille eesvedaja oli [[Johann Reinhold von Patkul]], kes aga koos maahärra parun [[Leonhard Gustav von Budberg]]iga esitasid 1691. aastal vastuargumendid mõisate reduktsioonile, milles viitasid rüütelkona esindajad Poola kuninga [[Zygmunt II August]]i poolt antud ja Rootsi kuninga poolt kinnitatud Liivimaa rüütelkonna privileegidele.
| |||