Vikipeedia

Must maavits: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
HRoestBot (arutelu | kaastöö)
4815 muudatust
P r2.6.5) (robot lisas: stq:Fuulbäie (Solanum nigrum)
Resümee puudub
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Must maavits
| värvus = taimed
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Solanum nigrum 002.JPG
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 220px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Maavitsalaadsed]] ''Solanales''
| sugukond = [[Maavitsalised]] ''Solanaceae''
| perekond = [[Maavits (perekond)|Maavits]] ''Solanum''
| liik = '''Must maavits'''
| binaarne = ''Solanum nigrum''
| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]]
| levikukaart =
| levikukaardi_seletus =
}}
'''Must maavits''' (''Solanum nigrum'') on [[maavitsalised|maavitsaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[maavits (perekond)|maavitsa]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[taim]]eliik.
 
Esimesena kirjeldas musta maavitsa liigina [[Carl von Linné]] [[1753]]. Kuid juba [[1732]]. aastal avaldas [[Johann Jacob Dillen]] uurimuse, milles ta selgitas musta maavitsa erinevust teistest maavitstest. Veelgi varem, juba 1. sajandil, kirjeldas musta maavitsa [[Plinius vanem]], kelle tööd on säilinud [[Pedanios Dioscorides]]e vahendusel.
 
==Levik ja kasvupaigad==
 
EsinebMust maavits kasvab mägedes, karjamaadel[[karjamaa]]del, aedades[[aed]]ades ja põõsastikes[[põõsas]]tikes peaaegu kõikjal Euroopas, Aasias[[Euraasia]]s ja Ameerikas.[[Ameerika]]s<ref name="Maavits"> Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2010. EMÜ, Eesti Loodusfoto, [[Tartu]] [[2010]], lk. 242</ref>. Ta on pärit Euraasiast, aga Ameerikasse, [[Australaasia]]sse ja [[Lõuna-Aafrika]]sse on ta sisse viidud.
 
Ta kasvab [[mets]]ades ja [[jäätmaa]]del.
 
==Välimus==
 
Must maavits on tavaliselt üheaastane, harvem mõneaastane [[rohttaim]].
Varred on [[püstine vars|püstised]], [[rohtjas vars| rohtjad]], [[harunenud vars|harunenud]].<ref name="Niel">Nielsen, H., 1990, Mürktaimed, Tallinn "Valgus", lk 124 </ref> Kasvab 15–70 cm pikkuseks<ref name="Maavits" />. ▼
 
▲Varred on [[püstine vars|püstised]], [[rohtjas vars| rohtjad]], [[harunenud vars|harunenud]].<ref name="Niel">Nielsen, >H., 1990Nielsen, "Mürktaimed,". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1990]], lk. 124 </ref>. Kasvab 15–70 cm pikkuseks<ref name="Maavits" />.
Lehed on [[munajas leht|munajad]], [[tihedalt saagjas leheserv|tihedalt saagja servaga]]<ref name="Maavits" />.
 
[[Leht|Lehed]] on [[munajas leht|munajad]], tihedalt [[saagjas leheserv|saagja servaga]]<ref name=Maavits/>. Lehed on 4–7,5 cm pikad ja 2–5 cm laiad. Lehed võivad olla nii karvased kui karvutud. [[Leheroots]] on 1–3 cm pikk.
Õied on valged, 10 mm läbimõõduga. Õied asuvad [[ebasarikas|ebasarikais]]<ref name="Niel" />. Eestis õitseb juunist septembrini <ref name="Maavits" />. ▼
 
▲Õied on valged, 10 mm läbimõõduga. [[Õieleht]]i on 5. Äsjapuhkenud õie õielehed on rohkem torus, hiljem kaarduvad nad tagasi ja paljastavad õie keskel asuvad ere[[kollane|kollased]] [[tolmukapea]]d. Õied asuvad [[ebasarikas|ebasarikais]]<ref name="Niel" Nielsen/>. Eestis õitseb must maavits juunist septembrini <ref name="Maavits" />.
Vili on must [[mari]].<ref name="Maavits" />
 
Vili on must [[mari]]<ref name=Maavits/>. [[India]]s kasvab teistsugune [[alamliik]], mille marjad muutuvad valmides [[punane|punaseks]]. Marja [[läbimõõt]] on 6–8 mm ja ta on kujult munajas. Igas marjas on 15–96, tavaliselt 26–60 [[seeme]]t. Seeme on 1,7–2,4 mm pikk.
 
== Mürgisus ==
 
Taim sisaldab [[solaniin]]i ja võib olla ohtlik karjamaal söövatele loomadele. Küpsed marjad sisaldavad solaniini vähe, kuid lastel on siiski esinenud mürgistusi. Mürgitusnähud on samad, mis tekivad [[harilik maavits|hariliku maavitsa]] korral, lisandub vaid [[pupillide laienemine]].<ref name="Niel" Nielsen/>
 
Mitmel pool maailmas süüakse musta maavitsa marju ja neid valmistatakse toiduks mitmel moel. Süüakse ka lehti, kuid üksnes pärast keetmist. Siiski on kõikjal maailmas must maavits peamiselt näljaaja toit või toit, mida süüakse siis, kui paremad viljad pole veel küpseks saanud.
 
== Viited ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Must_maavits"