Vikipeedia

Władysław III: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
Robotid
124 668 muudatust
P r2.7.1) (robot lisas: sh:Vladislav I.
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Warnenczyk.jpg|200px|thumb|rightpisi|Władysław III]]
'''Władysław III''' ([[ungarileedu keel|]]es ''Vladislovas III'', [[ungari keel]]es ''I. Ulászló'', [[tšehhi keel|tšehhi]] ja [[slovaki keel]]es ''Vladislav I''; [[1424]]––[[1444]]) oli [[Poola kuningas]] alates [[1434]] ja [[Ungari kuningas]] alates [[1440]] kuni oma surmani. Ta oli [[Jogaila]] ([[Władysław Jagiełło]]) poeg.
 
Ta oli [[Jogaila]] (Władysław Jagiełło) poeg. Ema oli [[Sofija Alšėniškė]] (Zofia Holszaska). Mõlemad vanemad olid [[leedulased|leedu]] päritolu. Vanemate vanusevahe oli umbes 44 aastat. Nad abiellusid [[1422]]. Isale oli see neljas abielu; kolmest esimesest oli sündinud ainult kaks tütart, kellest mõlemad olid surnud vallalisena.
Władysław oli vaid 10-aastane kui ta eakas isa suri ning tema esimestel valitsusaastatel oli võim tegelikult võimukate aadlike ja vaimulike käes. [[1440]]. aastal pakkusid ungarlased oma kuningatrooni talle, kuna [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht]], eelmine kuningas oli surnud ja tema poeg [[Ladislaus Postumus]] veel sündimata. Albrechti naine [[Elisabeth (Luksemburg)|Elisabeth]] püüdis küll Ungarit oma pojale hoida, kuid paavst [[Eugenius IV]] toetusel suutis Władysław end Ungaris maksma panna. Ent paavsti toetus oli antud tingimusel, et ta läheb [[Türgi]] vastu ristisõtta. Seda ta tegigi, kuid langes 1444. aastal [[Varna lahing]]us. Ungari läks taas [[Habsburgid]]e kätte ning Poolas sai võimule tema vend, [[Leedu suurvürst]] Kazimieras [[Kazimierz IV]] nime all.▼
 
Władysław oli vanemate kolmest lapsest (kõik pojad) vanim. Kahest nooremast vennast (mõlema nimi oli Kazimierz) suri üks 9 kuu vanuselt.
[[Pilt:VarnaMemorial.jpg|thumb|Sümboolne Władysław III mausoleum [[Varna]] linnas]]▼
 
Władysław III hukkus [[Varna lahing]]us 10. novembril [[1444]]. aastal, kus [[Ottomani impeerium]]i väed [[sultan]] [[Murad II]] juhtimisel purustasid [[Poola]] ja [[Ungari]] armee, mida juhtisid Władysław III ja [[Hunyadi János]].
Władysław oli vaid 10-aastane, kui ta isa suri, ja tema esimestel valitsusaastatel oli võim tegelikult aadlike ja vaimulike käes. Riiki valitses nõunike rühm eesotsas [[Zbigniew Oleśnicki]]ga, kes oli esimene [[Poola kardinal]]. Olukord ei muutunud ka pärast seda, kui [[Poola Seim]] tunnistas [[1438]] 14-aastase kuninga täisealiseks.
 
▲Władysław oli vaid 10-aastane kui ta eakas isa suri ning tema esimestel valitsusaastatel oli võim tegelikult võimukate aadlike ja vaimulike käes. [[1440]]. aastal pakkusid ungarlased oma kuningatrooni talle, kuna eelmine kuningas [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht]], eelmine kuningas oli surnud ja tema poeg [[Ladislaus Postumus]] veel sündimata. Albrechti naine [[Elisabeth (Luksemburg)|Elisabeth]] püüdis küll Ungarit oma pojale hoida, kuid paavstpaavsti [[Eugenius IV]] toetusel suutis Władysław end Ungaris maksma panna. Ent paavsti toetus oli antud tingimusel, etsiiski taalles lähebpärast [[Türgi]]2 vastuaastat ristisõtta. Seda ta tegigi, kuid langes 1444. aastalkestnud [[Varna lahingkodusõda]]us. Ungari läks taas [[Habsburgid]]e kätte ning Poolas sai võimule tema vend, [[Leedu suurvürst]] Kazimieras [[Kazimierz IV]] nime all.
 
Ent paavsti toetus oli antud tingimusel, et ta läheb [[Ottomani impeerium|Türgi]] vastu [[ristisõda|ristisõtta]]. 18-aastane kuningas, keda oli kasvatatud [[kristlus|kristlike]] valitsejate vagade normide ja rüütlikommete najal, võttis asja väga tõsiselt ning valmistus ristisõjaks tões ja vaimus. Kõige suurem moraalne probleem oli asjaolu, et [[1443]] oli [[Oradea]]s sõlmitud Türgiga 10 aastaks rahu, mille kristlased pidid murdma.
 
▲[[Pilt:VarnaMemorial.jpg|thumbpisi|Sümboolne Władysław III sümboolne mausoleum [[Varna]] linnass]]
Władysław III hukkus [[Varna lahing]]us 10. novembril [[1444]], kus Türgi väed [[sultan]] [[Murad II]] juhtimisel purustasid [[Poola]] ja [[Ungari]] armee, mida juhtisid Władysław III ja [[János Hunyadi]]. Władysław III juhtis lahingus isiklikult Poola 500-mehelist raskeratsaväeüksust. Lahingus olid kristlikud väed kolmekordses arvulises vähemuses ning kaotusele aitas kaasa asjaolu, et [[Veneetsia]] ja [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] [[laevastik]] ei blokeerinud [[Dardanellid|Dardanelle]], nagu nad olid lubanud. Kuigi Hunyadi püüdis hukkunud kuninga surnukeha kätte saada, pidi ta taanduma ja kuninga säilmed, nii keha kui raudrüü, jäidki kadunuks.
 
Ungari läks taas [[Habsburgid]]e kätte ja kuningaks sai Władysławi elupõline rivaal Ladislaus Postumus, kes aga [[1457]] ise järglasteta suri. Poolas sai võimule tema vend, [[Leedu suurvürst]] [[Kazimierz IV]].
 
Ebaõnnestunud ristisõda Türgi vastu oli üks ajenditest, miks Türgi [[1453]] otsustas [[Konstantinoopol]]i vallutada.
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Władysław II JagiełłoJogaila]]|nimi=[[Poola kuningas]]|aeg=[[1434]]––[[1444]]|järgnev=[[Kazimierz IV]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Albrecht II (Saksa kuningas)|AlbertAlbrecht II]]|nimi=[[Ungari kuningas]]|aeg=[[1440]]––[[1444]]|järgnev=[[Ladislaus Postumus]]}}
{{lõpp}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Władysław_III"