Mahtra sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
[[23. aprill]]il ([[jüripäev]]) [[1858]] kuulutati välja [[Eestimaa talurahvaseadused#1856 aasta Eestimaa talurahvaseadus|1856. a. talurahvaseadus]], millest talupojad olid lootnud ühe [[teorent|teorendiliigi]] – abiteo – kaotamist. [[Juuni]]s keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Kui [[Mahtra]]sse tuli 50-meheline karistussalk, otsustasid mahtralased mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupoegi ühisel jõul vastu hakkama. Mahtralastele tuli appi ligi 800 meest. Kokkupõrgetes sai surma 10 ja vigastada 11 talupoega.
14. juunil 1858 piirasid teivastega relvastunud talupojad Mahtra mõisas sõdurid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Puhkes võitlus. Vastuhakanud talupoegadele määras sõjakohus (esimees parun von Pahlen, liikmed von Nottbeck, krahv Manteuffel ja sekretär Lampe) algul surmanuhtluse, mis hiljem keisrile saadetud palve järgi ümber muudeti raskeks peksukaristuseks. Karistus viidi täide [[22. veebruar]]il (vkj 10. veebruar) [[1859]] Mahtra mõisas sõjaväe kaitsel. Karistatutest suurimad karistused said Ado Andrei [[Mahtra vald (Juuru kihelkond)|Mahtra vallast]] ja Peter Olander [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vallast]], kumbki 1000 hoopi läbi kadalipu, koos kõigi
Sõja sündmusi on kirjeldanud [[Eduard Vilde]] [[Mahtra sõda (Vilde)|samanimelises romaanis]].
|