Mahtra sõda: erinevus redaktsioonide vahel

14. juunil 1858 piirasid teivastega relvastunud talupojad Mahtra mõisas sõdurid ümber ning nõudsid nende lahkumist. Puhkes võitlus. Vastuhakanud talupoegadele määras sõjakohus (esimees parun von Pahlen, liikmed von Nottbeck, krahv Manteuffel ja sekretär Lampe) algul surmanuhtluse, mis hiljem keisrile saadetud palve järgi ümber muudeti raskeks peksukaristuseks. Karistus viidi täide [[22. veebruar]]il (vkj 10. veebruar) [[1859]] Mahtra mõisas sõjaväe kaitsel. Karistatutest suurimad karistused said Ado Andrei [[Mahtra vald (Juuru kihelkond)|Mahtra vallast]] ja Peter Olander [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vallast]], kumbki 1000 hoopi läbi kadalipu, koos kõigi seisuseöigusteseisuseõiguste kaotamisega, 20 aastat sunnitööd [[mäendus]]es ja seejärel saatmine asumisele [[Siber]]isse.<ref>Kindral [[Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich|Ulrich]]: Trahwid, mis [[Aleksander II|Suur Keisri herra]], [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov|kindral-kubernöri-herra]] arwamist mööda, nende talopoegadele on möistnud, kellel selle mässamise poolest süüd on, mis 1858. aastal 2. Jaanikuu pääwal [[Mahtra mõis]]as sündinud. [[Maa Walla Kuulutaja]], nr.4, 31. aprill [[1859]], [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=116156&pid=s283687 lk 5] </ref> Kolm vasthakanute peameestest kohtu alla ei jõudnudki, sest kaks neist juba mässamise ajal hukkusid ja kolmas enesetapu sooritas.<ref>Kindral [[Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich|Ulrich]]: Kuulutamine Eestimaa kubernöri-herra poolest Eestimaa talorahwale. [[Maa Walla Kuulutaja]], nr.4, 31. aprill [[1859]], [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=116156&pid=s283687 lk 4] </ref>