1. Kuni 13. sajandi keskpaigani hõlmas Harjumaa (muinasaegne Harjumaa, ürikutes (Harien –Harrien- Harriæn – Harnland – Harria – Harnlandia ) Hageri, Rapla, Juuru ja Kose ümbruse alasid, osa Märjamaast praegusest vallast ehk siis peaaegu kaasaegse Raplamaa pluss Kose ümbrust kaasaegsel Harjumaa. Maakonna keskusteks olid arvatavasti Varbola ( Eesti suurim muinaslinnus), Loone (Lohu), (Keava?) muinaslinnused. Muinasaegsest Harjumaast põhja pool asus Rebala kihelkond ( sest Rävala nimetus pole õige kuna on tagasitõlge ladina keelest kaasa arvatud võimalikud kirja-ja keelevead ning eestistatud uuesti tagasi). Arvatavasti oli Rebala mingil määral domineeriv ( samanimeline khk oli ka Virumaal ning seetõttu ka sattus Henriku kroonikasse niimoodi).
== Hilisem Harjumaa==
2. Umbes 1250.a. liideti muinasaegsed Harjumaa ning Rebala ühtseks maakonnaks, Harjumaaks, valitsemiskeskusega Tallinn (Reval jm nimetused). Nii tekkinud suure ajaloolise Harjumaa piirid jäid enam-vähem paika kuni 1950.a. haldusreformini ehk siis seitsmeks sajandiks. Harjumaa [[kihelkond|kihelkonnad]] 19. sajandi lõpul olid [[Risti kihelkond]], [[Harju-Madise kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Hageri kihelkond]], [[Rapla kihelkond]], [[Juuru kihelkond]], [[Kose kihelkond]], [[Harju-Jaani kihelkond]], [[Jüri kihelkond]], [[Jõelähtme kihelkond]] ja [[Kuusalu kihelkond]].
===Rahvarõivad===
31. rida:
==Harju maakond==
{{vaata|Harju maakond}}
Kolmas kaasaegneKaasaegne Harjumaa tekkis 1950.-60ndatel aastatel tollase haldusreformi tulemusena. Võrreldes seitse sajandit kestnud ajaloolise Harjumaa aladega on ta kaotanud Juuru ja Rapla ümbruse (kihelkondade) alad, samuti suure osa Hageri ümbruse (kihelkonna) aladest. Seetõttu on ajalooga seotud tekstides mõistlik iga kord spetsiaalselt mainida, kas mõeldakse ajaloolist või kaasaegset Harjumaad.
