Louis Daguerre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
12. rida:
 
Daguerre hakkas oma leiutisele otsima sponsoreid, kuid keegi ei olnud eriti huvitatud. Ta pöördus Prantsuse Teaduste Akadeemia sekretäri [[Francois Arago]] poole, kes nägi leiutises potentsiaali kunstile ja teadusele ning teatas sellest leiutisest akadeemia töökoosolekul juba 7. jaanuaril 1839. Arago pakkus, et Prantsuse riik ostab leiutise ja kingib selle õigused kogu maailmale; Daguerre’ile määrati eluaegne pension.
Avastus tehti maailmale lõplikult teatavaks 19. augustil 1839, kui Prantsuse valitsus ostiski endale daggerrotüüpia õigused., Naljakas on seeteadmata, et sama protsessDaguerre oli patendeeritudpatendeerinud kaprotsessi Inglismaal ja Wales'is, 14. augustil- ainult viis päeva varem.
 
10. juulil 1851. aastal Daguerre suri oma kodus Bry-sur-Marne'is (12 km kaugusel Pariisist) südamerabanduse tagajärjel. Sinna on ta ka maetud.
 
10. juulil 1851. aastal Daguerre suri Bry-sur-Marne'is südamerabanduse tagajärjel.
 
[[http://www.metmuseum.org/toah/hd/dagu/hd_dagu.htm]]