Vikipeedia

Nartsissism: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}
'''Nartsissism ''' tähendab enesearmastuse, -imetlemise ja veetlusenergia suunamist iseendale. Terve ja, normaalse nartsissismiga inimeneselinimesel pole vajadustvaja oma enesearmastust teiste inimeste peal välja elada, samuti puudub tal vajadusega teisi halvustada ja näidata neid tühistena. Inimese nartsissismNartsissism võib muutuda vormilt ka haiglaslikuks: niisuguselsel juhul on tegemist nartsissistlikku isiksushäiret kandva inimesega. Häire tunnustekstunnuseks on sisemise tühjusetunde ja enda alaväärsuskompleksi kompenseerimise püüekompenseerimispüüe teiste inimeste alavääristamise kaudu http://www.terveyskirjasto.fi/terveyskirjasto/tk.koti?p_artikkeli=lam00085. Psühhoanalüüsis käsitletakse nartsissimi mõistet teisiti. SellesSee vaadeldaksevaatleb inimese tavapäraseid omadusi ja teatudtema kõrvalekaldeid kõigest sellest, mida üldjuhul peetakseloetakse normaalseks. Terve nartsissism tähendab inimese visioone ja arusaamasid iseenda suhtes. Üldisemas tähenduses tähendatakse nartsissismiga siiski mingisugust häiret.
 
Sisukord
28. rida:
Psühhoanalüütikute kirjelduste järgi on nartsissistliku iseloomuhäirega isikutel endast sageli kõrgelennulised suurusluulud nii fantaasia- kui käitumistasandil. Nad nõuavad enda imetlemist, sageli puudub neil empaatiavõime. Reeglina rikuvad nad oma suhted teiste inimestega empaatiavõime puudulikkuse, kadeduse või ka teisele ülevalt alla vaatamise tõttu. Üldiselt hakkab nartsissistlik iseloomuhäire ilmnema juba varajases täiskasvanueas. Psühhoanalüütik Jorma Myllärniemi arvates on nartsissistlikud häired hakanud tänapäeval levima üha rohkem, samas kui elanikkonna erinevad neuroosid näitavad statistiliselt langustendentsi.
Psühhoanalüütikute arvates iseloomustab nartsissistliku iseloomuhäirega inimesi tunnete puudumine. Häire all kannataja pole suuteline erinevaid tundeid tundma ja seetõttu ei suuda ta end tunnete kaudu ka väljendada. Arnold Modellin´i arvates põhjustab seda nartsissisti soov vältida kogemusi ja tundeid, millised tekivad lähedaste inimsuhete tagajärjel. Nartsissistid hoiavad sageli kinni luulust, et talle piisab suurepäraselt vaid iseendastki, selline uskumus tõrjub efektiivselt eemale teiste inimeste soovid ja nendest tekkivad võimalikud depressioonid. Kui laps juba väga varajases nooruses on pidanud läbi elama sügavaid pettumusi suhtes oma emaga (kuna ema pole lapse tunnetele osanud adekvaatselt vastata), siis lapses võib hakata välja kujunema ebaterve valekujutelm iseenda piisavusest ning kõikvõimsusest ja ta võib hakata arvama, et ta justkui ei vajakski enam teisi inimesi, sest on suuteline kõike ise oma elus valitsema. Jorma Myllärniemi arvates ei tunne nartsissistlikku isiksushäiret põdevad inimesed reeglina ka mingit masendustunnet. Masendus sünnib alles pärast seda kui taolise inimese habras enesekuvand vajub kokku ja tema enesepiisavuse ja kõikvõimsuse tunne mingil põhjusel ootamatult kaob. Niisugusel juhul selline inimene lihtsalt kukub kokku. Piltlikult öeldes: nartsissist ei paindu vaid ta murdub. Tekkinud masendus võib sageli temas esile kutsuda ka enesehävituslikku käitumist.
Psühhiaater Gustav Schulman mainib, et nartsissistliku isiksushäirega inimese ravis püütakse teda teadlikult aidata jõuda äratundmisele, et juhul kui ta jätkab nartsissistile omaste käitumismudelitega, siis sellega vigastab ta sellega teisi ning ka ennast:. selliseNiiviisi käitumisegajätkates jätkaminehävitab temata oma maine, kunasest teised on tema peale vihased ning hakkavad teda vältima. KaitsekestastKaitsekesta, millega nartsissist on tüüpiliselt end ümbritsenud, püütakse ravi abilraviga läbi murda ning aidata tal valmistuda kohtumiseks kaitsekesta alt paljastuva masendusega. Schulmani arvates on selline ravi väga raske janing sageli see nurjubki.
 
Nartsissist töökohal ning muudes sootsiumides
 
Tuntud soome teleajakirjaniku Mirja Pyykkö arvates on nartsissiste olnud alati, igasugustel aegadel ja, kõigis etnilistes rühmades, kultuurides, ühiskonnaklassides ja ametites, ning neid on olnud mõlemast sugupoolest. Eriliselt vaimustab selliseidtaolisi inimesi võimalus saada kasutada võimu teiste inimeste üle.
Markku Salo arvates iseloomustab nartsissistlikku iseloomuhäiretiseloomuhäirega teisteinimesi soov inimestega manipuleerimise soovmanipuleerida. Kui nartsissistilnartsissist ei õnnestusaa oma tahtmist läbi suruda heaga, siis võtab ta kasutusele räigemad meetodid: ta hakkab ähvardama, santažeerima, kirjutama erinevaid kaebekirju, tegemaning avaldusi politseisse ning, tegelema pealekaebamisega. On tüüpiline, et ta loob oma „õukonna“, mille liikmeid hoiab ta rahulolevaina erinevate altkäemaksude abilaltkäemaksudega. Need, kesKes tema „õukonnast“ välja langeblangevad, neile langevadsaavad reeglina osakstundma erinevaderinevaid repressioonidrepressioone. Salo arvatesarvab, kujutavadet ametiisikud kujutavad nartsissistide jaoks vaid vahendeid oma tahtmise läbisurumiselläbisurumiseks. See on ka põhjusseletab, miks nendenad suhtleminesuhtlevad ametnikega on märksa intensiivsemintensiivsemalt kui keskmiselttavalised teistelinimesed inimestelkeskmiselt. NäilisiTa probleememõtleb välja mõeldesnäilisi probleeme ja seetõttu on häirega inimeneta suuteline riiu püsti panema ka täiesti üksi, ilma teise osapooleta – ikka vaid selleks, et saaks kehtestada kontrolli teise inimese üle. Kohtuprotsessideks kogub ta tohutul hulgal asitõendeid ning igasugu muud enda jaoksarvates vajalikku kohtumaterjali. Reeglina on sellised inimesed erakordselt sõnavalmid ning nad oskavadon väga osavaltosavad omiomas asjuasjade seletadaseletamisel. Leidliku sõnaseadmisega on nad suutelised välja mõtlema ja konstrueerima erinevaid „tõdesid“ ning leiutama kavalalt välja mõeldud kuid sisult valelikke ja näilikke „asitõendeid“. Selline inimene on valmis ükskõik milleks, et saakstal õnnestuks kohtuvaidlustkohtuvaidlus iga hinna eest võita, kunasest see võimaldab säilitada tal ülimuslikkuse kuvandit enda kohta ülimuslikkuse kuvand. Häirik võib alule panna üha uusi kohtuprotsesse, isegi kohe vahetult pärast eelmise kohtuistungi lõppemistlõppu. Tema esmaseks eesmärgiks ongi vastaspoole hävitamine.
Juhtimisteaduse ja organisatsiooniteooria professor Pauli Juuti arvates saab töökohatadel juhi toolil istuvast nartsissistlikust ülemusest tõsine probleem, juhul kui ta on hakanud endale ette kujutama, et tatema isekehastabki ongi kogutervet organisatsiooni kehastus ning seetõttu püüab endta seetõttuend teistest kõrgemale tõsta.
 
Nartsissiste kirjanduses ja filmikunstis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissism"