Nartsissism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}
'''Nartsissism ''' tähendab enesearmastuse, -imetlemise ja veetlusenergia suunamist iseendale. Terve
Sisukord
28. rida:
Psühhoanalüütikute kirjelduste järgi on nartsissistliku iseloomuhäirega isikutel endast sageli kõrgelennulised suurusluulud nii fantaasia- kui käitumistasandil. Nad nõuavad enda imetlemist, sageli puudub neil empaatiavõime. Reeglina rikuvad nad oma suhted teiste inimestega empaatiavõime puudulikkuse, kadeduse või ka teisele ülevalt alla vaatamise tõttu. Üldiselt hakkab nartsissistlik iseloomuhäire ilmnema juba varajases täiskasvanueas. Psühhoanalüütik Jorma Myllärniemi arvates on nartsissistlikud häired hakanud tänapäeval levima üha rohkem, samas kui elanikkonna erinevad neuroosid näitavad statistiliselt langustendentsi.
Psühhoanalüütikute arvates iseloomustab nartsissistliku iseloomuhäirega inimesi tunnete puudumine. Häire all kannataja pole suuteline erinevaid tundeid tundma ja seetõttu ei suuda ta end tunnete kaudu ka väljendada. Arnold Modellin´i arvates põhjustab seda nartsissisti soov vältida kogemusi ja tundeid, millised tekivad lähedaste inimsuhete tagajärjel. Nartsissistid hoiavad sageli kinni luulust, et talle piisab suurepäraselt vaid iseendastki, selline uskumus tõrjub efektiivselt eemale teiste inimeste soovid ja nendest tekkivad võimalikud depressioonid. Kui laps juba väga varajases nooruses on pidanud läbi elama sügavaid pettumusi suhtes oma emaga (kuna ema pole lapse tunnetele osanud adekvaatselt vastata), siis lapses võib hakata välja kujunema ebaterve valekujutelm iseenda piisavusest ning kõikvõimsusest ja ta võib hakata arvama, et ta justkui ei vajakski enam teisi inimesi, sest on suuteline kõike ise oma elus valitsema. Jorma Myllärniemi arvates ei tunne nartsissistlikku isiksushäiret põdevad inimesed reeglina ka mingit masendustunnet. Masendus sünnib alles pärast seda kui taolise inimese habras enesekuvand vajub kokku ja tema enesepiisavuse ja kõikvõimsuse tunne mingil põhjusel ootamatult kaob. Niisugusel juhul selline inimene lihtsalt kukub kokku. Piltlikult öeldes: nartsissist ei paindu vaid ta murdub. Tekkinud masendus võib sageli temas esile kutsuda ka enesehävituslikku käitumist.
Psühhiaater Gustav Schulman mainib, et nartsissistliku isiksushäirega inimese ravis püütakse teda teadlikult aidata jõuda äratundmisele, et juhul kui ta jätkab nartsissistile omaste käitumismudelitega, siis
Nartsissist töökohal ning muudes sootsiumides
Tuntud soome teleajakirjaniku Mirja Pyykkö arvates on nartsissiste olnud alati, igasugustel aegadel
Markku Salo arvates iseloomustab nartsissistlikku
Juhtimisteaduse ja organisatsiooniteooria professor Pauli Juuti arvates saab töökohatadel juhi toolil istuvast nartsissistlikust ülemusest tõsine probleem
Nartsissiste kirjanduses ja filmikunstis
|