[[Pilt:Roses des Sables Tunisie.jpg|thumb|[[Kips]] ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat]]
'''Sulfaadid''' on [[väävelhape|väävelhappe]] [[soolad]]. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist: [[metall]]i [[katioon]]ist ja sulfaatioonist(SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>).
Sulfaatide lähtehape on [[väävelhape]] ([[tugev hape]]).
Sulfaadid lahustuvad üldiselt hästi. Erandiks on [[baarium]], [[kaltsium]], [[plii]] ja [[strontsium]], mille sulfaadid lahustuvad halvasti. Kõigist sulfaatidest kõige halvemini lahustub raadiumsulfaat.
Sulfaatide tõestamiseks kasutatakse baariumi [[sool]]i, näiteks baariumkloriidi, mis hästi lahustub. Selle lahust kallatakse sellesse lahusesse, milles sulfaatide olemasolu kontrollida tahetakse, ja kui tekib valge sade, siis näitab see sulfaadiioonide olemasolu.
Mõned sulfaadid olid tuntud [[keskaeg]]setele [[alkeemia|alkeemikutele]]. Neid nimetati vitriolisooladeks. See termin tuli [[ladina keel|ladina]] sõnast ''vitreolum'' ('klaasjas'), sest need olid ühed esimestest teadaolevatest läbipaistvatest [[kristall]]idest. Need olid roheline vitriol ehk raudsulfaatheptahüdraat FeSO<sub>4</sub>*7H<sub>2</sub>O, sinine vitriol ehk vasksulfaatpentahüdraat CuSO<sub>4</sub>*5H<sub>2</sub>O, valge vitriol ehk tsinksulfaatheptahüdraat ZnSO<sub>4</sub>*7H<sub>2</sub>O ja [[maarjas]] KAl(SO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>*12H<sub>2</sub>O. Hiljem hakati kasutama [[kips]]i ehk kaltsiumsulfaatdihüdraati CaSO<sub>4</sub>*2H<sub>2</sub>O.