Olympia (Manet): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Maal
| pildi_fail= Manet, Edouard - Olympia, 1863.jpg
15. rida ⟶ 14. rida:
| muuseum=[[Orsay muuseum]]
}}
'''"Olympia"''' on [[Édouard Manet]]' õlimaal.
Maal valmis [[1863]]. aastal. Selle mõõdud on 130,
Kuigi juba Manet' "[[Eine murul]]", mis valmis [[1863]], tekitas kõneainet ja vaenulikku kriitikat, võttis avalikkus "Olympia" vastu veelgi suurema sallimatusega. Konservatiivid pidasid seda maali amoraalseks ja vulgaarseks. Maal pandis välja [[Pariisi Salong]]i, kus esitleti [[Prantsusmaa]] kunsti suurimaid saavutusi. Ajakirjanik ja poliitik Antonin Proust kirjutas hiljem: "Kui "Olympia" lõuendit ei hävitatud, siis üksnes ettevaatusabinõuete tõttu, mida näituse administratsioon oli rakendanud."
Kuid maalil oli ka kaitsjaid. [[Èmile Zola]] nimetas seda kiiresti Manet' meistriteoseks ja lisas: "Kui teised kunstnikud parandavad Venust maalides loodust, siis nad valetavad. Manet küsis eneselt, miks ta peaks valetama. Miks mitte tõtt rääkida?"
Lamavaid [[akt]]e oli maalikunstis varemgi esinenud. Nendest võib "Olympia" eeskujudeks pidada eeskätt [[Tizian]]i "[[Urbino Venus]]t", [[Giorgione]] "[[Magav Venus|Magavat Venust]]" ja [[Francisco Goya]] "[[Alasti maja]]". Seda on kõrvutatud ka [[19. sajand]]i alguses moodi tulnud maalidega [[odalisk]]idest, keda on korduvalt maalinud [[Jean August Dominique Ingres]], samuti [[Charles Jalabert]]. Niisugustel maalidel kujutati üldjuhul kas müütilisi tegelasi, eeskätt armastusjumalannat [[Venus]]t, või odaliske.
See, mis kaasaegseid kunstivaatlejaid šokeeris, ei olnud modelli alastus ega isegi täies riides neegrist teenijatüdruku juuresolek, vaid tema ülbe pilk ja hulk detaile, mis näitavad, et ta on [[kurtisaan]]: [[orhidee]] juustes, käevõru, pärlkõrvarõngad ja idamaine [[sall]], millel ta lamab. Must pael tema kaela ümber, mis on kontrastis kahvatu ihuga, ja ühes jalas olev tuhvel rõhutavad meelelisust. Ühtlasi asendas Manet' Tiziani maalil oleva koera, mis on [[truudus]]e sümbol, musta [[kass]]iga, mis sümboliseerib prostitutsiooni.
Vastumeelsust tekitas isegi maali pealkiri. Olympia oli ilmselt maalil kujutatud isiku nimi. Kui Manet oleks väitnud, et maalil on Venus või mõni teine müütiline tegelane, oleks see olnud vastuvõetavam. [[Olümpia]] on Vanast Kreekast tuntud kohanimi, kuid Olympia-nimelist tegelast [[vanakreeka mütoloogia]]s ei ole. Tõenäoliselt on tegu varjunimega, mille maalil kujutatud kurtisaan endale võtnud on.
Maal kaldub kõrvale [[akademism]]i normidest ja stiilist. "Olympia" on maalitud laiade kiirete pintslitõmmetega. Kasutatud on kunstlikku valgustust, mis kõrvaldab valguse ja varju vahepealsed toonid, ning suuri ühevärvilisi pindu.
Maalil kujutatud [[modell]] on [[Victorine Meurent]], kes hiljem sai ise kunstnikuks ja tema töid on isegi Pariisi Salongis korduvalt näidatud. Maali valmimise ajal oli Meurent elukutseline modell, kes poseeris peamiselt Manet'le, kuid teistelegi kunstnikele.
"Olympia" asub [[Pariis]]is [[Orsay muuseum]]is.
[[Kategooria:Maalid]]
| |||