Seram: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.4) (robot lisas: kk:Серам |
Resümee puudub |
||
14. rida:
|rank = 52.
|highest mount = [[Binaiya]]
|elevation =
|country = Indoneesia
|country admin divisions title =
25. rida:
|country 1 largest city =
|country 1 largest city population =
|population =
|population as of =
35. rida ⟶ 30. rida:
|ethnic groups =
}}
'''Seram''' (varem ka '''Ceram''',
Seramist põhja jääb [[Serami meri]] ja lõunasse [[Banda meri]]. Seramist loodesse jäävad [[Obi saared]], põhja [[Misool]], kirdesse ja itta [[Uus-Ginea]], kagusse [[Gorongi saared]] ja selle taga olevad [[Watubela saared]], lõunasse [[Banda saared]], edelasse [[Penyu saared]] ja nende taga olevad [[Lucipara saared]] ning läände [[Uliasersi saared]], [[Boano]], [[Kelang]] ja [[Manipa]] ning nende taga olev [[Buru]], mis on eraldatud [[Manipa väin]]aga.<ref name=SMA/>
Saare pindala on umbes 17 100 km². ▼
▲Saare pindala on umbes 17 100 km². Sellega on ta pindalalt 52. saar maailmas.
Saar on mägine. Tema kõrgeim tipp on 3027 m kõrgune [[Binaiya]], mis asub üsna täpselt saare keskel<ref name=SMA/>. Sellega on ta kõrguselt 20. saar maailmas.
Seram on märkimisväärselt keeruka [[geoloogia|geoloogilise]] ehitusega, sest ta asub mitme [[mikrolaam]]a kokkupuutekohas. Seda paika on kirjeldatud ühenda maailma tektooniliselt kõige keerukamatest piirkondadest. Õigupoolest asub Seram omaette mikrolaamal, mis on viimase 8 miljoni aasta jooksul pöördunud 80° Paapua mikrolaama suhteliselt kiirema liikumise tõttu. Samal ajal on [[Austraalia laam]] tõuganud teda põhja poole, mis ühtlasi ongi saare keskosas tekitanud enam kui 3 km kõrgused mäed.
▲[[Pilt:Maluku saared.png|thumb|left]]
Seram kuulub [[Indoneesia]] [[Maluku provints]]i, olles selle pindalalt suurim ja rahvaarvult teine saar. Provintsi suurim linn ja keskus [[Ambon]] asub samanimelisel saarel Serami lähedal.<ref name=SMA/>
{{Coordinate|NS=-3.083333|EW=129.316667|type=isle|region=ID-MA|dim=400000}}▼
Serami suurimad asulad on läänerannikul olev [[Piru]], lõunarannikul olevad [[Masohi]] ja [[Tehoru]] ning põhjarannikul olev [[Wahai]]. Kõigis neist on üle 10 tuhande elaniku. Kirderannikul on [[Bula]] ja kagutipus [[Geser]].<ref name=SMA/>
Saare lõunarannikul kulgeb Pirust läbi Masohi kuni Tehoruni [[maantee]].<ref name=SMA/>
Seram on kaetud [[vihmamets]]adega. Vihmametsades elab üldse palju [[endeem]]seid [[liik (bioloogia)|liike]], aga Seram on endeemide poolest iseäranis tähelepanuväärne. Saare 117 linnuliigist on 14 endeemsed. Saare imetajate hulgas leidub nii [[Aasia]] [[närilised|närilisi]] kui [[Australaasia]] [[kukkurloom]]i. Saare 38 imetajaliigist on 9 endeemsed või peaaegu endeemsed. Viimaste seas on närilisi, [[bandikutlased|bandikutlasi]] ja [[käsitiivalised|käsitiivalisi]]. Mõnes saare [[jõgi|jões]] elavad [[harikrokodill]]id, kes võivad rünnata ja tappa inimesi.
Saare idaosas rajati [[1997]] 1890 km² suurune [[Manusela rahvuspark]].
Serami elanikud elatuvad põhiliselt [[põllumajandus]]est ja [[kalapüük|kalapüügist]]. Olulised väljaveoartiklid on [[kopra]], [[vaik]], [[saago]] ja kalad. Alates [[2006]] toodetakse Bula lähedal pisut [[nafta]]t.
[[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il oli Seram üldiselt [[Ternate]] riigi mõjusfääris, kuigi kuulus Burul asuva Ternate vasallriigi haldusalasse. 16. sajandil olid saarel aktiivsed [[Portugal]]i [[misjonär]]id. [[17. sajand]]i algul rajati saarele [[Holland]]i kaubapostid ja sajandi keskpaiku läks saar nimeliselt Hollandi võimu alla. [[1780. aastad|1780. aastatel]] toimus Seramil pikka aega kestnud ülestõus Hollandi võimu vastu. [[1954]]–[[1962]] toimus Serami mägedes sissisõda Indoneesia võimu vastu ja seda juhtis Chris Soumokil, kes hukati [[1966]] ja kes soovis luua Lõuna-Maluku vabariiki.
Traditsiooniliselt on Serami elanikud olnud [[animism|animistid]]. Kuuldavasti harrastasid nad peaküttimist veel [[1940. aastad|1940. aastatel]]. Usukuulutajate tegevuse ja [[migratsioon]]i tõttu on tänapäeval enamik saareelanikke [[kristlus|kristlased]] ja [[islam|moslemid]]. Saare põhjaosas on umbes 7000 [[hinduism|hinduisti]]. [[1998]]–[[2002]] kestsid kristlaste ja moslemite omavahelised kokkupõrked, mis hiljem vaibusid, aga linnad on sellegipoolest jagunenud kristlaste ja moslemite linnaosaks.
== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Maluku saared]]
| |||