Kirjanduskriitika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kirjanduskriitika''' (kriitika; [[kreeka keeleskeel]]es ''κριτική, kritikē'') on vahend kirjanduse[[kirjandus]]e kirjeldamiseks ja hindamiseks. [[Eesti]] traditsioonis selle sõnale eelistähenduseks raamatuarvustamine, mis aga ei ava selle kogu sisu. <ref>Inglise keeles tähistab ''criticism'' igasugust kirjanduse üle arutlemist, ''scholarship'' ajaloolist ja filoloogilist faktiuurimist, ''reviewing'' arvustamist ajakirjanduses.</ref> Analüüsides, üldistades ja väärtustades kujundab kirjanduskriitika avalikkuse hoiakuid autorite, teoste ja kirjanduse suundumuste suhtes. Nii mõjutab ja suunab kirjanduskriitika kirjanduse arengut. Kirjanduskriitika kriitilisuse all mõeldakse teose puudujääkide esiletoomist kriitiku enda või mingi muu ideaali seisukohalt, kuid sellel võbvõib olla ka laiem ühiskondlik, kultuuriline ja esteetiline tähendus.

Oma vaatlustes võib kirjanduskriitika olla suunatud teosele (näiteks arvustus) või ka kirjandusprotsessile (näiteks aastaülevaade). Enamasti reageerib kirjanduskriitika teoste ilmumisele kiiresti ja on värskelt ilmunud kirjanduse (uudisteoste) esmatõlgendaja (nn päevakriitika). Kirjanduskriitika on traditsiooniliselt suunatud oma kaasajale. kuid leidub ka selliseid kirjanduskriitilisi kirjutisi, mis vaatlevad minevikus ilmunud teoseid (nn retroretsensioond).

Kirjanduskriitikaga tegelejaid nimetakse kirjanduskriitikuteks või ka lihtsalt kriitikuteks. [[Vana-KreekasKreeka]]s mõisteti kriitiku all hea eristus- ja otsustusvõimega inimest. Tänapäeval kuuluvad kirjanduskriitikaga tegelejate ringi nii vastava haridusega spetsialistid kui ka kirjanikud, ajakirjanikud, teadlased (kirjandusteadlased, sotsioloogid) jt. Arvamusi kirjanduse kohta avaldab ka lugejate lai ring (arutelud raamatukogudes, netikommentaarid[[netikommentaar]]id).

Kirjanduskriitika levinud žanrid on [[arvustus]] e. retsensioon, [[essee]], [[artikkel]], [[ülevaade]]; vahel loetakse nende hulka ka hinnangutega täiendatud annotatsiooni[[annotatsioon]]i. Kirjanduskriitilist arvamust võidakse väljendada ka humoreski[[humoresk]]i, följetoni[[följeton]]i, [[paroodia]] jm. vormis. Kirjutised koondatakse tihtipeale kriitikakogumikeks või isegi kriitikakogumike sarjadeks, mis sisaldavad eeskätt arvustusi ja aastaülevaateid, kuid leidub ka kirjanduskriitilisi monograafiaid[[monograafia]]id. Kirjanduskriitikat publitseeritakse enamasti kirjalikul kujul, kuid see võib olla ka suuline (raadio, televisoon, arutelud, esinemised, loengud).

* [[Rein Veidemann]]. ”Kriitikakunst: uurimus kriitika olemusest ja toimest.” Tallinn, Avita 2000 ISBN 9985203364

*''Practical criticism'' [http://www.english.cam.ac.uk/vclass/pracrit.htm ''Practical criticism'' ]