Erinevus lehekülje "Aleksander (Paulus)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
'''Aleksander''' (kodanikunimega '''Aleksander Paulus'''; [[15. veebruar]] (vkj 2.veebruar) [[1872]] [[Oriküla]] – [[19. oktoober]] [[1953]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[õigeusk|õigeusu]] vaimulik, alates [[1920]]. aastast [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[eestseisja]]. 1920–1923 kandis ta Tallinna ja Eesti peapiiskopi, alates 1923. aastast [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi]] tiitlit.
 
Aleksander Paulus sündis [[Pärnumaa]]l [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra vallas]] [[Oriküla]]s Hauamäe talus talupidaja pojana. Õppis Uue-Vändra vallakoolis, seejärel Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning aastatel 1884–1894 [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris]]. Seejärel oli köster-kooliõpetaja Leesil (1894–1897), Kolga-Jaanis (1897–1900), Viljandis (1900–1901). 26. augustil 1901. aastal pühitseti [[diakon]]iks ning 29. augustil preestriks [[Hiiu-Kõrgessaare Kristuse Sündimise kogudus]]e juures. 1903. aastal asus preestriks [[Karksi-Nuia püha Aleksei kogudus]]se. Aastatel 1908–1916 teenis preestrina [[Laiuse Jumalaema Sünni kogudus]]es ning peale seda [[Pärnu Issandamuutmise kogudus]]es. 1920. aastal valiti Paulus Tallinna ja kogu Eesti peapiiskopiks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisjaks. Ta õnnistati ametisse 5. detsembril [[Aleksander Nevski katedraal]]is Tallinnas. 1923. aastal, peale lahkulöömist [[Vene Õigeusu Kirik]]ust, tunnistati ta [[Konstantinoopoli patriarh]] Meltiose poolt esimeseks eesti kiriku metropoliidiks ja pühitseti ametisse 21. oktoobril 1923. aastal [[Tallinna Nõmme Ristija Johannese kirik]]us. Oli [[IV Riigikogu]] liige (1929–1931), [[Rahvuskogu]] II koja (1937) ja [[Riiginõukogu]] liige Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajana.
 
1920. aastal valiti Paulus Tallinna ja kogu Eesti peapiiskopiks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisjaks. Ta õnnistati ametisse 5. detsembril [[Aleksander Nevski katedraal]]is Tallinnas. 1923. aastal, peale lahkulöömist [[Vene Õigeusu Kirik]]ust, tunnistati ta [[Konstantinoopoli patriarh]] Meltiose poolt esimeseks eesti kiriku metropoliidiks ja pühitseti ametisse 21. oktoobril 1923. aastal [[Tallinna Nõmme Ristija Johannese kirik]]us. Oli [[IV Riigikogu]] liige (1929–1931), [[Rahvuskogu]] II koja (1937) ja [[Riiginõukogu]] liige Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajana.
 
1944. aastal emigreerus metropoliit Aleksander Saksamaale ja sealt 1947. aastal Rootsi, jätkates EAÕK juhtimist paguluses. Metropoliidi residentsiks sai Stockholmi EAÕK Püha Nikolai kirik. Aleksander suri Stockholmis ja on maetud metallkirstus (arvestades tulevikus ümbermatmist Eestisse) [[Stockholmi Metsakalmistu]]le.