Päevakivi: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Keemia==

Enamasti jagatakse päevakivid koostise alusel kahte rühma, milleks on leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid ((K,Na)[AlSi₃O₈]) ning plagioklassid ehk naatrium-kaltsiumpäevakivid (Na[AlSi₃O₈] – Ca[Al₂Si₂O₈]). Leelispäevakivid ei ole [[leelis]]elised keemilises mõttes, nimi tuleb sellest, et [[kaalium]] ja [[naatrium]] on [[leelismetall]]id. Tavaliselt kujutatakse päevakivide koostist [[kolmnurkdiagramm]]il, mille nurkadeks on K[AlSi₃O₈] (ortoklass, Or), Na[AlSi₃O₈ (albiit, Ab) ning Ca[Al₂Si₂O₈] (anortiit, An). Leelispäevakivides ei ületa plagioklassi osatähtsus kümmet protsenti ning vastupidi plagioklassides ei ole leelispäevakivi komponenti üle kümne protsendi. Albiiti peetakse enamasti plagioklasside hulka kuuluvaks, kuid kindlat piiri leelispäevakivide ja plagioklasside vahel pole, mistõttu kaasatakse ka albiit või vähemalt osa albiidi väljast mõnikord leelispäevakivide hulka.

 

 

==Struktuur==

Siiski ei piisa päevakivide klassifitseerimiseks vaid keemilise koostise tundmisest. Oluline on ka aatomite paigutus kristallvõres ehk mineraali sisestruktuur. Struktuur sõltub peamiselt kristalliseerumistemperatuurist ning kristalliseerumisjärgseist tingimusist. Päevakivid, mis säilitavad kristalliseerumisjärgse temperatuuri on nn kõrgetemperatuurilised päevakivid. Sellist tüüpi on näiteks vulkaanilise tekkega leelispäevakivi sanidiin. Madalatemperatuurilised päevakivid on aga kas kristalliseerunud madalamal temperatuuril või aeglaselt süvaintrusioonides jahtudes kristalliseerunud. Kõrgetemperatuurilised päevakivid on homogeense koostise ning korrastamata struktuuriga, madalatemperatuurilised on aga eksolutsiooni läbi diferentseerunud koostisega ([[pertiitne struktuur]]) ning korrastunud kristallvõrega.