Erinevus lehekülje "Tõlluste mõis" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Pärast [[Põhjasõda]], [[1735]]. aastal ostis [[Otto Friedrich von Vietinghoff]] (1692-1777) enampakkumisel mõisa oma perekonnale jälle tagasi, kuid juba [[1788]]. aasta [[17. mai]]l müüs Otto Friedrich von Vietinghoff′i poeg assessor [[Lorenz Gustav von Vientinghoff]] mõisa 60 000 rubla eest [[kolleegiumiassessor]] [[Heinrich Nicolas von Güldenstubbe]]le ja osa mõisast Georg Friedrich von Saßile (1751-1810), kes oli muuhulgas ka aastail 1734-1810 [[Kasti mõis]]a omanikuks.
 
[[1789]]. aastal omandas täielikult mõisa [[assessor]] ning hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich Vonvon Saß]] (1751-1810).
 
[[1811]]. aasta [[29. aprill]]il läks Tõlluste mõis maanõunik von Sassi pärandi jagamisel, hinnatuna 62 000 rubla peale, tema pojale assessor [[Ferdinand Alexander von Saß]]ile (1794-1873), ([[10. juuni]]st [[1853]] omasid von Saßid õigust kanda [[Venemaa keisririigi parun]]i tiitlit. [[1873]]. aastal läks mõisa omandiõigus parun [[Eduard von Saß]]ile (1828-), päras seda aga parun [[Robert von Saß]].
1919
 
Tõlluste [[rüütlimõis]] riigistati 1919. aastal ja omanikuks sai Eesti WabariikVabariik, kus elas viimase elanikuna parun [[Reinhold von Buxhövden]].
 
==Mõisakompleks==
7490

muudatust