Keemia ajalugu Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
14. rida:
==Institutsioonide areng==
*[[Tartu Ülikool]] (TÜ) sai 1850. aastal esimesena Vene alade ülikoolidest õiguse koolitada kõrgharidusega keemikuid. Seda aastat peetakse TÜ keemiaosakonna alguseks. 1919 alustas TÜ tööd eestikeelse rahvusülikoolina.
**[[TÜ keemiaosakond]].<ref>[http://www.chem.ut.ee/389737 keemia ajalugu TÜ-s]</ref> Noore [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] areneva tööstuse vajadustest tingitult oli 1. detsembrist 1919 Tartu ülikooli eestikeelsetes õppekavades avatud keemilise tehnoloogia professuur, paar aastat hiljem lisandus anorgaaniliste ainete tehnoloogia professuur. 1936 suleti keemiaosakond ja mitmed professorid läksid üle kõrgkooli staatuse saanud Tallinna Tehnikainstituuti. Taas alustas keemiaosakond tööd 1947. aastal. Õpetati üldkeemiat, [[anorgaaniline keemia|anorgaanilist keemiat]], [[analüütiline keemia|analüütilist keemiat]], [[füüsikaline keemia|füüsikalist keemiat]], [[orgaaniline keemia|orgaanilist keemiat]], keemilist tehnoloogiat, [[biokeemia]]t, keemia õpetamise metoodikat.
*[[Tallinna Tehnikaülikool]] (TTÜ). Eesti iseseisvumine (1918) tõi päevakorda tehnilise hariduse vajaduse. Oluliseks hoovaks keemiainseneride koolituse käivitamisel sai Eesti tähtsaima maavara [[põlevkivi]] kasutuselevõtt. Järjepideva keemia ja keemiatehnoloogia õpetamise algusaastaks tuleks pidada aastat 1919, mil tehnikaülikooli eelkäijaks olnud Tallinna Tehnikumis loodi tehnilise keemia osakond. Kõrgkooli tasemel õpetamise algus oli aastal 1936, millal Tallinna Tehnikumist sai tehnilise ülikooli staatuses olev Tallinna Tehnikainstituut, alates 1938 Tallinna Tehnikaülikool, 1944–1989 nimetati Tallinna Polütehniline Instituut.
**[[TTÜ keemiateaduskond]].<ref>[http://www.chem.ttu.ee/instituudist/keemia_ttys_ee Keemia TTÜ-s]</ref> Tallinna Tehnikainstituudi keemiaosakond asutati 1936. Algul loodi neli laboratooriumi: anorgaanilise ja analüütilise keemia, orgaanilise keemia, füüsikalise keemia ning keemilise tehnoloogia laboratooriumid; Tartust kolis siia ka õlikivide[[õlikivi]]de uurimise [[laboratoorium]]. 1938 reorganiseeriti keemiaosakond teaduskonnaks. Kooskõlas tehnikakõrgkooli olemusega seondus siinne õppe- ja uurimistöö rakenduslike suundade arendamisega, seejuures suurel määral Eesti loodusvarade ([[fosforiit|fosforiidid]], põlevkivid[[põlevkivi]]d, savid[[savi]]d) tehnoloogiaga.
::[[Teine maailmasõda]] tõi kaasa nii keemiaõppejõudude kui ka uuringute segipaiskamise. Järgnev nõukogude periood 1945–1991 kujunes Moskvast[[Moskva]]st tulnud direktiivide täitmiseks.
::Aasta-aastalt kasvasid põlevkivi kaevandamine, töötlemine ja sellega seotud uuringud ning spetsialistide õpetamine. Olulisematest suundadest arenesid veel [[fosfaadid|fosfaatide]] keemia ja tehnoloogia, tuhkade[[tuhk]]ade kasutuse uurimine, polükondensatsioonliimide[[polükondensatsioon]][[liim]]ide loomine, [[biotehnoloogia|biotehnoloogilised]] ([[ensüüm|ensümoloogia]]) meetodid, pooljuhtide[[pooljuht]]ide tehnoloogia jpm.
**[[TTÜ keemiainstituut]].<ref>[http://www.chem.ttu.ee/instituudist/ajalugu_2_ee TTÜ keemiainstituut]</ref> Eesti taasiseseisvumisega 1991 kaasnenud muudatused tingisid ka Tallinna Tehnikaülikooli ümberorienteerimise väikeriigi vajadustele ja võimalustele. 1992 moodustati keemiainstituut keemiateaduskonna raames tollaste kateedrite ja laboratooriumide reorganiseerimise teel, kusjuures siia koondati keemia alusvaldkondade õpetamine.
::Keemiainstituut pakub rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist õppe-, teadus- ja arendustööd oma kompetentsi valdkondades: [[anorgaaniline keemia|anorgaanilise]], [analüütiline keemia|analüütilise]], [[orgaaniline keemia|orgaanilise]], [[bioorgaaniline keemia|bioorgaanilise]] ja arvutuskeemia[[arvutikeemia]], ning [[biotehnoloogia]] ning [[molekulaartehnoloogia]] alal.
*[[Eesti Teaduste Akadeemia]] (TA) asutati 1938. aastal, kuid järjepidevat tegutsemist loetakse alates 1946. aastast. ENSV TA alluvusse kuulus rida uurimisinstituute. Mitmetes instituutides oli vastavalt vajadustele rohkem või vähem ka keemiat ja arendati analüütilist aparatuuri, näiteks Eksperimentaalbioloogia Instituut, Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo, [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]].
**TA [[Keemia Instituut]] (eksisteeris 1947–2002).<ref>[http://www.chem.ttu.ee/teenused/TA_KI_ee Keemia Instituudi ajalugu]</ref> Sõjajärgses Eesti NSV-s loodi 1947. aastal ENSV TA alluvuses rakenduskeemia uurimisasutusena Keemia Instituut tol ajal põhiliselt Eesti põlevkivi ümbertöötlemise, tehnoloogia ja energeetika arendamiseks. Hiljem uurimistemaatika laienes mitmetesse teistesse valdkondadesse: füüsikaline keemia, instrumentaalanalüüs, orgaaniline süntees, matemaatiline modelleerimine, bioorgaaniline keemia, keskkonnakeemia jm.
**TA Tehniline Katsebaas. Selles Männikul asunud üksuses olid pilootseadmed [[karboksüülhapped|dikarboksüülhapete]], taimekasvustimulaatorite[[taimekasvustimulaator]]ite, [[lõhnaained|lõhnaainete]] ([[tsitraal]], [[iroon]] jt), taimekaitsepreparaatide[[taimekaitse]]preparaatide jm, hiljem ka biopreparaatide väikesemahuliseks eksperimentaal-tootmiseks TA Keemia Instituudis väljatöötatud tehnoloogiate järgi.
**Teadusajakiri [[Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Alates 1952 ilmus selles keemia ja keemiatehnoloogia alaseid artikleid esialgu vene, hiljem inglise keeles eestikeelsete kokkuvõtetega.
*[[Põlevkivikeemia]]. Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks „mootoriks”, tänu millele on käivitunud keemikute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. Eesti Põlevkivitööstus andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates 1924. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse (õlitööstuse) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat [[põlevkiviõli]]vabrikut.
::Põlevkivikeemia ja -tehnoloogia alase uurimis- ja arendustöö suuremateks uurimisasutusteks kujunesid [[Tallinna Tehnikaülikool]] (TTÜ), ja nõukogude ajal loodud TA [[Keemia Instituut]] ning Põlevkiviinstituut[[Põlevkiviuurimiseinstituut]]. Kerogeenpõlevkivi[[Kerogeen]]põlevkivi pürolüüsil[[pürolüüs]]il saadakse põhifraktsioonidena gaas ja õli, kõrvalproduktidena [[fenoolvesi]], [[koks]] ja [[tuhk]]. Esmaste produktide töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku produkti.
**Põlevkiviuurimise Instituut. 1958. a rajati [[Kohtla Järvel-Järve]]l Põlevkiviuurimise Instituut, millest sai NL põlevkiviuuringute (eeskätt tehnoloogia) tähtsaim keskus.
**Põlevkivitöötlemise tehased: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Viru Keemia Grupp AS, RAS Kiviter, AS Narva Elektrijaamad
**[[Silmet]]. 1946 alustati "Kombinaadis nr. 7" (praegune tehas Silmet) põlevkivitöötlemise asemel uraanitöötlemist[[uraan]]itöötlemist. 1970 algas haruldaste metallide ja [[haruldased muldmetallid|haruldaste muldmetallide]] tootmine, ka Eesti [[diktüoneemakilt|diktüoneemakildast]]. Diktüoneemakilda lagundamise ja produktidega seotud uurimistöö toimus ka TA Keemia Instituudi rikastamisprotsesside sektoris.
**Teaduslik-tehniline ajakiri [[Gorjutšie Slantsõ]] alustas ilmumist 1984. aastal, hiljem kujunes sellest rahvusvaheline ajakiri Oil Shale.
**Ajakiri [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] ilmub aastast 2004.
*Keemiatööstuse alguseks Eestis loetakse Mayeri keemiatehase asutamist 1876. Kokkuvõtlik ülevaade keemiatööstusest on EKTL koduleheküljel.
<ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest/ajalugu Keemiatööstuse ajalugu]</ref> Lisaks on linke keemiaettevõte lehekülgedele.
Lisaks on linke keemiaettevõte lehekülgedele
<ref>[http://www.chem.ttu.ee/teenused/keemiatoostuse_ajalugu_ee Keemiaettevõtete linke]</ref>
**Olulisemad keemiatööstuse ettevõtete tooted lisaks põlevkivitoodetele: [[tsement]], [[lubi]], [[väetised]], [[klaas]], [[paber]] ja [[tselluloos]] ning tarbekeemia tooted.
**Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL, loodud 1991)<ref>[http://www.keemia.ee/et/kes-me-oleme EKTL]</ref> on keemiatööstuse ettevõtteid ühendav [[mittetulundusühing]], et ühiste jõududega lahendada üleskerkinud probleeme.
*[[Eesti Keemia Selts]]i (mittetulundusühing, asutatud 1919) eesmärgiks on olnud keemikute koondamine ühiseks kutsealaseks tööks. Järjepidevalt on korraldatud keemiapäevi, tegeldakse keemiaterminoloogia ja keemia ajaloo küsimustega.
 
48. rida ⟶ 47. rida:
#Eesti Keemia Selts 1919–1999, koostanud Valdek Mikkal, Tallinn 1999, 110 lk
#Paul Kogerman ja tema aeg, koostanud Aili Kogerman, Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2004, 282 lk.
#Мартинсон Х.Р. Основные тенденции развития химической науки в Советской Эстонии / АН ЭССР - Таллинн, Валгyс, 1988, 83 с.
#Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakond 1977-1986., Tartu, 1988.
#Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakond 1947-1972., Tartu, 1972.
 
 
 
 
==Viited==